Lugeja: vedasin naise suhtenõustaja juurde
Valisin meelega nõustajaks vanema proua, et meil mõlemal oleks kergem teda usaldada. Kohtumine algas käepigistuse ja põhjaliku tutvumisega. Nõustaja muudkui joonistas oma paberile meie sugupuusid ja suhteid lähedastega. Ilmselt sai temagi aru, et alati on pingetel ka kaugemad tagamaad.
Nii saingi mina targemaks, et ihalus materiaalse heaolu järgi on pärit mu isa perekonnast. Samal ajal on emapoolne perekond alati haridust peale surunud. Nii ma seal kahevahel siis rabelenud olengi. Lõpuks ei teadnud enam ise ka, mida endalt ja partnerilt nõuda ja oodata.
Üks põnev harjutus jäi ka järjekordselt seansilt meelde. Nimelt palus nõustaja meil järjestada suhtes olulised nüansid enda jaoks õiges järjekorras ja seejärel teha pingerida nii, nagu arvame, et meie kaaslasele oluline on. Nimekirjas sisaldusid järgmised mõisted: kvaliteetaeg, hoolimine, füüsiline lähedus, kingitused ja tunnustamine.
Mõlemad naisega panime esikohale nii enda kui teise edetabelis füüsilise läheduse. Mida selle all lähemalt silmas pidasin? Seda, et eelkõige peab ju meeldima teise inimese lähedus, et temaga üldse suhet alustada.
Terapeut julgustas meid teinegi kord tema juurde pöörduma, kuna suhte hooldus on oluline. Ei pea ootama, kuni nõud lendama hakkavad ja teineteist möödarääkimiste pärast vihkama hakatakse. Väga loodan, et meie suhte hooldus läheb edukalt ning nõude loopimiseni meie ei jõua.
Hea lugeja, anna teada, kas sina oleksid valmis kaaslasega nõustaja poole pöörduma või oled seda juba teinud? Või peetakse seda meie mail justkui häbiasjaks? Kirjuta aadressil rahvahaal@delfi.ee või võta sõna kommentaariumis!
