Lugeja vaimse tervise keskusest: kui saaksime juba lasteaias tuge pakkuda, siis koolis probleemee ei tekiks

Kolm aastat tagasi alustati Eestis Norra toetusraha eest laste ja noorte regionaalsete vaimse tervise keskuste loomist, mis pidid aitama siinsetel lastel ja peredel neid halvavatest muredest üle saada. Projektid said läbi juba tänavu jaanuaris, kuid neid oli võimalik pikendada aasta lõpuni. Nüüd on aga küsimus, mis saab edasi. Esialgne kava nägi ette, et Eesti võtab nende teenuste eest tasumise üle, kuid siiani ei ole otsustatud, kes ja mille eest maksma hakkab. Lugeja avaldab arvamust, miks peaks kindlasti selliste projektidega tegelema ja sellesse panustama.

Kahju, et preventatiivsetele meedetele rahalisi katteid ei leita. Tihti algavad probleemid lastega juba lasteaias, mis vajavad kogu pere kaasamist ja tihedat psühholoogi nõustamist. Kui saaksime seal juba tuge pakkuda, siis koolis probleeme ei tekiks.

Kui probleemid tekivad koolis, siis on tihti lasteaias midagi tähelepanuta jäänud. Kuid ka nende muredega peab tegelema psühholoog, kel oleks aega süvitsi tegeleda nii õnnetu lapse kui ka tema perekonnaga.

Kui algkoolis jäävad mured tähelepanuta, siis põhikoolis muutuvad mured suuremaks ja kogukonnale koormavamaks: valu ja rahalist kahju hakkavad kannatama ümbritsejad. Kindlasti on ka veel selles ajaperioodis võimalik noort nn õigele teele pöörata, kuid mida hiljem saab inimene abi, seda ressursimahukamaks muutuvad meetmed, mida ühiskond peab toetama, et ise ennast turvalisena tunda.

Norras on väga hea psühholoogide tugivõrgustik üles ehitatud. Kui veidigi otsingut teha veebis, siis väga palju viiteid tuleb just Norras tehtud uuringutele.