Üks peamisi muresid, mis seoses omavalitsuste ühinemisega välja tuuakse, on riigivõimu kaugenemine elanikest ning pikemad vahemaad riigiga suhtlemiseks. Tõsi, täna on võimalik enamik toiminguid teha läbi e-kanalite, kasutades digiallkirja, kuid kõigil, eriti just vanematel inimestel, seda võimalust siiski ei ole.

Lahenduseks võiks olla nn riigipunktide või omavalitsuspunktide loomine kasvõi külasse, kui seal on piisavalt inimesi ja vajadust. Need oleksid kohad, kus kodanik saaks ametnikuga videoühenduse, näiteks Skype'i kaudu ning vajadusel aitaks seesama ametnik tal digiallkirja anda. Koos ametnikuga saaks inimene ligi ka erinevatele registritele ja andmebaasidele ning teda aidataks avalduste esitamisel.

Selliste punktide loomine ei tohiks olla eriti kallis, pealegi on paljudes väikestes kohtades kiire internet juba praegu olemas, olgu siis raamatukogus, koolis või kultuurimajas. Sellisel kujul jääks riigivõim kohalikult kättesaadavaks, isegi kui väikseim omavalitsus oleks maakond. Ühtlasi saaks riik olla esindatud väikesaartel. Vajadusel võiks punktis töötada ka inimabiline, kes vanemaid inimesi kohapeal abistaks.

Meie e-tiiger saaks jälle juurde uue rakenduse. Kas väärib edasi mõtlemist?