Lugeja "Vabaduse laulust": ma ei näe põhjust kolm päeva järjest vinguda!
"Lugedes tagasisidet "Vabaduse laulust", pean endalt pidevalt küsima, kas ma viibisin ikka õigel peol? Kas ma külastasin just "Vabaduse laulu"? Jah, seda ma tegin, kuid ei näinud nii palju negatiivset kui kaaslugejad ning ammugi ei näe ma põhjust kolm päeva järjest vinguda, et miks olid sellised laulud ja miks müüdi õlut.
Ürituse kava oli teada juba ammu ning kahekümne aasta järel peaks meile selge olema, et elame demokraatlikus, vabas riigis ning ürituste külastamine on iga inimese vaba tahe. Veel vähem tasuks vinguda arvestades asjaolu, et üritus oli täiesti tasuta! Ma ei taha uskuda, et nähes kavast Brainstormi nime, arvasite, et tuleb lätlane ning hakkab lauluväljakul esitama Ernesaksa ja Koidula lugu "Mu isamaa on minu arm". On teada fakt, et isamaalised laulud tulevad esitamisele laulupidudel. Ning see ei olnud ei laulupidu ega öölaulupidu. Mina jäin kavaga väga rahule, oli midagi teistsugust vahelduseks. Lisaks ei saa ma väita, et üritus ei tekitanud ühtsustunnet. Minus ja minu sõprades tekitas küll. Kui Kerli hakkas Rannapiga "Eesti muld ja Eesti süda" esitama ja rahvas tagant poolt järjest püsti tõusma hakkas, oli küll ikka väga võimas tunne. Täitsa eestlase tunne kohe! Ma ei tea küll, kuidas oli eespool, kuid taga laulsid küll inimesed kaasa. Rääkimata kellaajast 23.02, kui lasti lahti õhupallid ja kõik inimesed laulsid hümni. Ma ei mäleta, et mõnel laulupeol nii ülevat tunnet oleksin tundnud. Tõsi, öölaulupeole pole ma veel jõudnud.
Samuti ei näe ma põhjust näägelda õllejoojate kallal. Õlut tarbitakse igal rahvaüritusel, pole vahet, kas tegu on laulupeo või "Vabaduse lauluga". Jõin minagi kaks purki õlut ja ei tunne, et oleksin midagi valesti teinud. Ei näinud ka purjus inimesi, kes teisi hirmsasti tüüdanud oleksid.
Mida mina märkasin, olid õnnelikud eestlased, kes teadsid, kuhu nad tulnud on ning kus nad viibivad. Samas, eks ole ju vana tõde, et positiivne tõmbab positiivset ning vastupidi.
Jah, igaühel on õigus avaldada oma arvamust, olen sellega päri. Aga et oli teada, mis üritusega on tegu, võiks siiski ürituse korraldajatele näidata lugupidamist ning respekti, seda enam, et ka korraldajatele oli selline asi uus. Mina jäin igatahes 20. augusti peoga rahule. Kallid kaaskodanikud, üritage leida igas asjas midagi head ning proovige vähem vinguda. Uskuge mind, teie elu saab minna ainult paremaks. Päikest!"
