Kodust lahkuda laps ei soovi ega plaani, sest seal on mugav ja mõnus ning vanemad kannavad kõik tema kulud.

Ise kutsusin poisi heast südamest oma firmasse autojuhiks tööle. Noorhärra pidas vastu ühe nädala ning otsustas siis, et palka makstakse liiga vähe. Olgu mainitud, et palka pakkusin üle Eesti keskmise.

Ühtlasi oli ta nõus tulema tööle ainult temale sobilikul ajal. Lõpuks süüdistati mind isegi selles, et olen harimatu tööandja, kes ei tea, kuidas tänapäeva tööelu käib. Töösuhte lõpetamisel sain oma e-posti aadressile labase ja mahlaka kirja selle kohta, kui rumal ma olen.

Imestan, et inimene, kes on vanem kui 25 aastat, tahab endiselt elada vanematega koos, ega ole tänulik, kui teda püütakse aidata. Minu 19-aastane tütar ja 24-aastane poeg elavad ja töötavad omal käel. Vahel küll toetan neid võimaluste piires, aga selle eest tunnen nende poolt tänutunnet. Mu oma poeg töötas minu firmas miinimumpalga eest ja ei nurisenud üldse.

Tahaks teada, kui palju on Eestis selliseid lapsi, kes saavad vanaks oma vanematekodus? Kas tegu on tõusva trendiga?

Hea lugeja, kirjuta oma mõtetest ja kogemustest aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!