Tunnistan - olen ka ise rasedana suitsetanud. Probleemid ajasid närvid nii krussi ja viimane abi oligi lõpuks haaramine mõne tobi järele päevas. Üritasin seda muidugi teha nii vähe, kui võimalik, aga tehtud ta sai. Muretsesin muidugi lapse pärast, aga nüüd tagantjärele mõtlen, et kui poleks sel ajal need mõned pahvid teinud, ei tea kui kõrgelt need lained oleksid pea kohal kokku löönud!

Mitte, et suitsetamist ja eriti raseduse ajal pooldan, pean nentima, et närvi ta rahustada aitas. Laps, jumal tänatud terve, energiline ja juba näitab oma nutikust väljagi. Mida arvata sellest loost? Kassapidaja EI ole siin mingi Jumal, et sõrmega korda lüüa.

Küll aga oli näha tema hoolivus beebi suhtes - küsida oleks võinud ikkagi. Ja ei tea, miks rase seda suitsu tahtis. Kas siis kellelegi teisele või olid tal tugevad probleemid. Keegi ei tea.

Tean, et on narkareid, kes raseduse ajal süstivad, alkoholi tarbivad ja suitsukogust siis millegipärast ei mõõdeta. Kindlasti peab olema selline asi kontrolli all, et beebi kellegi sõltuvuse läbi ei kannataks ning ehk peaks rasedatele võimaldama rohkem tugipunkte. Kindlasti mitte ainult siis, kui nad rasedad on, vaid kontrollima ka nende seisu pärast sünnitust.

Need mõnedki lood on vägagi traagiliselt lõppenud. Suits,kange alkohol ja seda kõike määramatus koguses. See on kindel ei.