Lugeja töökiusamisest: asi oli nii lootusetu, et pidime terve perega Soome kolima
Eelmisel nädalal ilmus Päevalehes artikkel, millest selgub, et iga kümnes Eesti töötaja on kogenud töökiusamist ning üha enam inimesi lahkub välismaale siinse kehva töökeskkonna tõttu. Küsisime Delfi lugejatelt, kas ka nemad on kogenud kiusamist töö juures. Tuleb välja, et töökiusamine pole siinmail tõesti midagi erilist.
"Jaa, ikka on kiusatud. Sellised mittelepingujärgsed kohustused nagu hoovi koristamine. Siis asjalike ettepanekute ignoreerimine, mis mõne aja pärast mõne pailapse nimel siiski realiseeruvad. Töökohustuste suurendamine ilma tasu tõstmata ja kui küsima lähed, siis järjekord pidavat ukse taga olema, kes kõik on nõus poole vähema eest kaks korda rohkem tegema," räägib lugeja.
"Kehvad töösuhted on viimase 5 aasta teema. Oleme seda oma tutvusringkonnas arutanud ja kõik ühele järeldusele jõudnud. Kui enne oli ka keskastmespetsialist keegi ehk inimene, kelle arvamusega arvestati, kellega inimlikult suheldi, siis nüüd on kõik muudetud pisikesteks mutrikesteks. Suhted eri tasandite vahel on rangelt ametlikud, hea kui ülemus tervituselegi vastata viitsib. Et küsiks ka vahel, kuidas läheb, või vahetaks paar sõbralikku sõna, see on praktiliselt kadunud. Huvitav, kuidas inimlikkus nüüd ühtäkki juhtide autoriteeti on õõnestama hakanud? Varem nagu seda probleemi polnud. Mingi üldine hirmuõhkkond?" küsib teine.
"Oleme abikaasaga Eestis elades-töötades kogenud kiusamist töökohas. Mind kui töötajate poolt valitud usaldusisikut kiusati juhtkonna poolt taga ja selle asemel, et asi kohtusse anda, lahkusin omal soovil töölt ja leidsin uue töökoha Soomest. Asi oli lihtsalt sedavõrd lootusetu. Kolisime perega Soome, kus sellise asjaga nagu kiusamine enam kokku puutunud pole. Siin suhtutakse töötajaisse sõbralikult ja töökohas valitseb positiivne koostöövaim," kinnitab kolmas.
"Ma olen alati öelnud, et eesti tööandja on mats ja mida ongi tahta endistelt Viru ärikatelt, metsa- ja metallivarastelt, kes nüüd on suurde ärisse läinud. Nende tolleaegne mentaliteet on edasi kandunud tänapäeva. Ma töötasin pikka aega välismaal ja ei juhtunud kordagi, et mõni oleks minu peale karjunud või solvanud. Kaks aastat, mis ma siin tagasi olen, olen üsna tihti pidanud alandust tundma. Matsid jäävad matsideks," tõdeb üks kommenteerija.
"Minu tööandja näiteks kehtestas töötajatele palga ülempiiri. Tegemist on tükitööga. Vähesed suutsid endale välja teenida Eesti keskmise palga ja kui see muutus 5 töötaja puhul korduvaks nähtuseks, kehtestati palgale ülempiir, sest lihttöötaja ei tohiks eales teenida rohkem kui vahetuse meister. Kiusamine? See on viisakalt öeldud," ütleb teine.
"Kiusamist ei ole, aga üks asi siiski häirib - kauem tööl olnud inimesed saavad vähem palka kui uued. Juhtkonna jutu järgi on põhjuseks on see, et palkasid tõsta ei saa, selleks pole raha ette nähtud, aga uusi töötajaid jällegi niivõrd väikese palgaga ei leiaks ja seetõttu tulebki uutele tulijatele isegi kuni 50% rohkem maksta, sest sellel eelarvereal on raha olemas," kurdab kolmas.
"Eestis on töökiusamine suurem probleem kui koolikiusamine, kuna inimesed ei muutu, aga tööiga on inimestel oluliselt pikem kui kooliaeg," nendib lugeja.
