Lugeja: tekkimas oli ainulaadne soome-ugri riikide poliitiline formaat, aga see läks vett vedama

Ilvese tugevaks küljeks presidendina peetakse meil tema justkui väga kõrget taset Eesti välispoliitika küsimustes. Julgen selles kahelda. Minu tähelepanekute järgi näitas ta ennast kohati üsna nõrga diplomaadina.

Moskvas käies ei õnnestunud Ilvesel saada sisulist kontakti ühegi Venemaa kõrge juhiga, ei Putini ega Medvedeviga. Kas oli veel liiga vara nende seisukohast või jäi Ilvese külaskäik Moskvasse piisavalt ettevalmistamata, ei oska ma sellele vastust anda. Kuid üks asi on selge. Tema samm ei jäänud tähelepanuta.

Umbes samal ajal hakati Moskvas väga kõrgel tasemel pöörama suurt tähelepanu Venemaal elavate soome-ugri rahvaste kultuuripärandi edendamisele. Moskva algatusel hakati korraldama iga-aastaseid soome-ugri rahvaste esindajate kokkutulekuid, kuhu kutsuti Ungari peaministrit, Soome presidenti ja ka Eesti riigipead. Venemaa pool oli nendel kohtumistel esindatud peaministri tasemel koos suure saatjaskonnaga kõrgetest riigiametnikest, kuhu kuulusid näiteks Vene riigiduuma välisasjade komisjoni esimees Kossatsov ja teised.

Tekkimas oli ainulaadne soome-ugri riikide poliitiline formaat, mille raames oli Eestil edendada oluline roll. Kuid ühel üritusel Sõktõvkaris (Komi pealinn) pidas meie president Ilves kõnet, kus ta pöördus Venemaa soome-ugri rahvaste poole imeliku üleskutsega "hakata teostama oma enesemääramise õigust". Selle peale puhkes Venemaa juhtkonnas skandaal. Avaldati nördimust.

Eestisse sümpaatiaga suhtuvad Peterburist pärit vene võimuesindajad jäid moskvalastele naerualusteks. Enam neljapoolseid kõrgetasemelisi kohtumisi Venemaa, Soome, Ungari ja Eesti osavõtul ei peetud. Kahju.