Kui tavaliselt olen kasutanud sõitudeks truud kaaslast Mazda MPV-d oma haagissuvila vedamiseks, siis seekord olen maasturiga Ford Ranger, kuna koristusaktsioonil oli hea tavahaagisega kokku korjatud laga vedada.

Enne Tallinnat, vahetult enne Jüri viadukti, seisab keset teed, piiratuna pidevate teemärgistusjoontega, aga ilma põlevate vilkuritega värvides politseiauto (kas LE lubab operatiivautol ilma vilkuriteta nii parkida on muidugi iseküsimus). Autost kargab välja politseinik ja annab peatumismärguande.

Olen sunnitud peatama auto kaherealise tee ääres pideva joone taga, kus ei tohiks LE järgi küll peatuda. Aga kui korravalvur nii nõuab, siis olgu. Nagu tavaliselt, nõuab politseinik auto ja haagissuvila dokumente ja siis löövad korrakaitsja silmad päikese käes särama: "Teil ei ole õigust oma autorongi juhtida, tulge aga politseiautosse protokolli vormistama."

Püüan vastu vaielda, et siiani on mind ennegi kinni peetud autorongiga ja kõik on olnud korras. Ja nüüd saab liikluspolitseinik näidata oma tarkust. Nimelt on minu auto ja haagise registrimass kokku 3920 kg, mis ületab lubatut tervelt 420 kg võrra. Taban ennast mõttelt, et jah, oleks ma olnud Mazdaga, oleks kaal kokku olnud alla 3000 kg. Proovin ikka härra politseinikule selgitada, et rikkumine ei ole ju suur ja on tahtmatu - auto ei ole koormatud peale minu ei millegi muuga, seega ka auto tegelik kaal ei ole 2000 kg, kirjapulk tema käes aga kirjutab. Eks tekib endalgi trots politseiniku ja nõmeda seaduse vastu, mis lubab küll haagissuvilat vedada, aga mitte selle autoga.

Olgu, las kirjutab, sõidan koju ja teinekord sõidan teise autoga ja haagisega, mõtlen, siis aga tabab mind järjekordne "karistus" võimumehelt, nimelt vormistatakse paber, mis keelab edasisõitmise! Kutsugu ma teiste paberitega autojuht, jätku haagis sinna, kus ta on (minu meelest kohta, kus ta ei tohiks seista) või kolmanda võimalusena saan kasutada teist, kaaluliselt väiksemat autot. Palusin, et saaksin haagise 500 meetrit eemale bensiinijaama vedada, kuid sellest keelduti. Lahkudes küsisin politsehärralt, kas ta sai nüüd rahulduse?

"Mis mõttes?" küsib tema.

"Eks te ise tea paremini," vastan politseiautost lahkudes.

Andku kõigevägemam andeks mulle mu terava keele. Muidugi panin oma ajusagarid kiiresti tööle, kust abi saada. Õnneks oli abikaasal võimalus Tallinnast Mazdaga kohale sõita, vahetasin haagise eest autod ja jätkasin haagisega teed koduni, kirudes vildakat ja kahetimõistetavat seadust, mõistmatut politseinikku, kes käitus minu meelest miilitsana...kahjuks.