Lugeja: Tallinnas suudetakse ka väheste autodega liiklus umbe sõita
Või ka Saksamaal, Ruhri piirkonda läbivatel teedel sündivate ummikutega võrreldes.
On ka selliseid ummikuid, mis on üle 10 km pikkused ja kus rivi viimased olijad seisavad lausa veerand tundi paigal. Veerevad siis tunnikese jagu esimese käiguga, kuni täiesti suvalisel ajahetkel hakkab liiklus sujuma ning sõit jätkub 120-130 km tunnis.
Sellise ummiku põhjuseks on palju autosid ja ühe-kahe juhi mõtlematu manööver, mis tagant tulijaid pidurdama sunnib. Ja see paneb aluse pidurdamiste ahelale, mis läbi mitmekilomeetrise autode vorsti võimendub kuni äkkpidurdusteni ja seisakuteni selle vorsti teises otsas.
Kesk-Euroopa linnade ja Tallinna ummikute vahel on üks põhimõtteline erinevus - Tallinnas on suhteliselt vähe autosid, kuid sellegipoolest suudetakse kõik umbe sõita.
Palju on punasega ristmikke blokeerivaid sõgedaid autojuhte. Värskeim näide on eilsest, kus niigi kehva läbilaskevõimega Endla ja Tehnika tänava ristmiku läbilaskevõime Tehnika tänavalt vasakpööretes Mustamäe poole kahanes luksussedaani roolinud nooremapoolse meesterahva punasega üle ristmiku lipsamise tulemusel kolme autoni.
Kuna rohelise süttides vasakpöördeks oli BMW tüüpi sõiduauto alles oma manöövrit lõpetamas, võttis ettevaatlikul naisjuhil oma VW Golfil manöövri alustamine aega umbes 7 sekundit rohelise tule põlemisajast, mille tulemusel jõudis üle ristmiku kokku ainult kolm autot, samas kui Tehnika tänavat pidi ootas samasuguse tehte võimalust umbes 50 autot.
Fooritsükleid ei ole märkimisväärselt lihvitud ilmselt eelmisest sajandist ja unustustehõlma on vajunud ka raudteeülesõitude fooride näppimine Nõmmel. Nii saab Hiiu ülesõidul imetleda moodsa rongi saabumist tõkkepuu tagant alates Kivimäe jaamast väljumise hetkest, vaadelda rongi voolujoonelisi vorme selle Hiiu jaamas seismise aja jooksul ning lõppkokkuvõttes tõdeda, et 8 minutit niigi tööpäeva tõttu väheseks pigistatud õhtusest ajast on taas selja taha jäetud. Just nii kaua ootasin ma viimati tõkkepuu taga.
Edu võti liikluses hakkama saamiseks on nn tõmblukk, mida eestlased väga ei harrasta. Tõmbluku võlu on selles, et kõik sõidavad aeglaselt, aga sujuvalt ja ühe kiirusega. Meil kipub olema nii, et paljud seisavad ja mõned kimavad mööda. Ja neid vihatakse hingepõhjani. Tõmblukk on mõeldud sellistele teedele nagu näiteks värskelt valminud Järvevana tee, kus neli rida kaheks suubuvad. Sõidan seda teed iga päev töölt koju tipptunni ajal ning kõrvutades sealseid tähelepanekuid oma kogemusega Euroopa teedelt, julgen väita, et ummik oleks valutum, kui inimesed käituksid nii, nagu homo sapiens liigi esindajale kohane.
Tavapärane nähe on see, et parempoolne rida seisab ontlikult ühes suures ummikus ning erinevad tegelased tuiskavad vasakut rida pidi nii kaugele kui saab ja siis reastuvad nende seisjate ette. Ja õigesti käituvad. Ainult et kõik need rivis seisjad on jube vihased, ei taha vahele lasta ja näitavad sõrmi ja vilgutavad tulesid. Valesti käituvad, sest vahele reastuja ei tee midagi valesti, üritab vaid teha tõmblukku. Tõsi, on ka neid vasakust reast mööda kimajaid, reeglina maasturite või luksussedaanide roolis, kellel on vaja võimalikult kähku saada, aga nende vastu rohtu pole…
Tõmbluku idee on see, et üks auto läheb ühest reast ja teine auto teisest, keskpõrandale kokku. Kui kõik nii käituvad, on tulemuseks sujuvam liiklus. Tõmblukk ei toimi, kui ühes reas seisavad tegelased, kes vihkavad kogu maailma. Ka siis mitte, kui vasakus reas kasutavad mingid tegelased suurema õigust ja pressivad ennast vahele kahe-kolmekaupa.
Kallid kaasliiklejad, kui te lähenete kohale, kus kaks rida hakkavad koonduma üheks, valige edasipürgimiseks see rida, kus tundub olema vähem autosid, sõitke see rida lõpuni ja alles täitsa viimases osas reastuge kokku, kasutades tõmbluku tehnikat. Proovige, elu muutub ilusamaks. Poes, kassajärjekorras seistes valite ju ka lühema järjekorra. Miks me ei näe Selveris kell 18 igal õhtul kõiki inimesi seismas ühes sabas ning vihkamas hingepõhjani neid, kes kõrval vabasid kassasid kasutavad?
