Lugeja: täielik absurd – infoliinil maksab ootel olemine sama palju kui rääkimine!
Alustuseks märgin ära, et see ei olnud mingi märgade kiisude parseldamisega tegelev "infoliin" vaid täiesti tavaline, igapäevase finantsteenuse mõistmisega hättajäänute abistamiseks loodud üllitis. Eritariifne.
Teenusepakkuja kodulehel ilutsev naeratava näoga blondi naist kujutav pilt hõlmas teksti "Helista ja küsi!" Kuna üldsusele saadaolevatest üldtingimustest ning teabelehelt antud küsimusele vastust ei leidnud – sellest, miks see nii võib olla, hiljem – siis otsustasin helistada infoliinile.
Esimene kõne koosnes 2-minutilisest ootamisest ning geneerilisest mõnekümne sekundi pikkusest tilin-muusikast. Teine kõne kestis üks minut ja koosnes samuti ootamisest. Kolmanda puhul sain pärast poole minuti möödumist toru otsa päris inimese! Küsisin kiiresti oma küsimuse – mul oli olnud piisavalt aega oma küsimus perfektseks lihvida – ja sain aeglase, väga rahuliku tooniga vastused. Kuidagi liiga aeglase.
Probleem lahendatud, tuju hea. Kuniks vaatasin telefoniarve jooksvat saldot. Kasutades teenuspaketti, mis hõlmab kõik minu kõnelusvajadused ühe igakuise makse alla, jäi paratamatult silma eritariifsele numbrile helistamine, mis üldmaksele juurde lisatakse. Olin kellegagi kõnelenud rohkem kui viis minutit.
Palun mõista, et mind ei šokeerinud 1-eurone tasu saadud abi eest. Mind pani kukalt kratsima küsimus: mille pagana pärast küsiti mu käest raha kõigi viie minuti eest – oli ju rohkem kui kolmveerand sellest vaid ootamine ja halva elektroonilise muusika kuulamine.
Kas ootamine on sedavõrd loomulik osa info omandamisest, et selle võrdne tasustamine peaks igaühele iseenesest mõistetavana tunduma? Või segasin ma teatud viisil (sissetuleva kõne ja vilkuva tulukese kaudu) enne mind jaole saanut infootsijat? Või maksab lihtsalt minu hea positsioon võrreldes pärast mind numbri valinud inimestega?
Märgata võib ka seda, et rääkida saab korraga ainult üks inimene, oodata aga kasvõi sajad, seega on ootamise maksustamine tegelikkuses efektiivsem tuluallikas infoliini töös hoidmiseks. Vandenõuteoreetik võiks lausa välja pakkuda, et põhiteenuse kõrvalt infoliini haldava ettevõtja jaoks on erisugused tehnilised rikked suurepärane teenimisvõimalus!
Naeratava näoga blondi naist kujutava pildi "Helista ja küsi!" kõrvalt ega alt ei olnud võimalik leida informatsiooni sellegi kohta, et tegemist on üldse eritariifse numbriga (mida küll iseenesest võib üldjuhul eeldada) ning et lisaks tegelikule inimeselt inimesele toimuvale infovahetusele arvestatakse hinna sisse ka ootamine.
Mõelda, kui sarnane süsteem toimiks ka toidukauplustes! Taksomeetritega kassajärjekorrad ja patoloogiliselt tipptunnil vaid ühe töötava kassaga teenindavad kauplused. Tõenäoliselt siiski mitte – liiga avalik koht, kus inimest nöörida.
