Lugeja: sõitsin autoga inimesele otsa ja sain trahvi, kuid miks läks raha riigile, mitte talle?
Sest ise ma ei saanudki aru, et selline kurb õnnetus juhtus, küll aga oli üle tee bussipeatus ja mida ma tähele panin, olid inimeste imelikud pilgud minu auto suunas. Mõtlesin küll, et mis ma nüüd valesti tegin, aga sõitsin edasi ja mõne aja pärast sain kõne politseilt! Nimelt oli keegi bussipeatuses viibinu fikseerinud auto numbri ja tänu sellele tuvastati ka omanik.
Kõik on õige ja hea, et politseil oli tunnistaja võtta, aga küsimus on selles, et tagurdamisel ei olnud ju kiirust ollagi ja miks keegi ei suvatsenud üle tee tulla ja mind sellest teavitada? Ise oleks ma küll nii reageerinud, sest asi oleks võinud ju halvemini lõppeda kui nüüd, mil see kõik piirdus põrutuste ja kriimustustega.
Loomulikult sõitsin ma kohe sündmuskohale tagasi, ja minu õnn, et mind ruttu teavitati, sest muidu oleks asjaga kaasnenud veel süüdimõistev otsus sündmuskohalt lahkumise eest. Pidin küll hiljem veel ütlusi andma ja tõestama, et ma tõesti ei kuulnud ega näinud midagi, aga õnneks politsei uskus mind.
Ma tunnistan oma süüd ja ma olen rikkunud eeskirju, aga kas rahatrahv selle eest, 400 eurot, ei ole mitte palju ja kas riik saab nüüd rikkamaks? See on küll miinimum, mis mulle määrati, aga minu sissetuleku juures, millega on vaja ka peret toita ja muid makse maksta, on see katastroof!
Liikluskindlustus korvab rahalise poole, aga muidugi mitte kannatanu moraalset kahju. Ma saaks aru, kui selle raha saaks ohver, aga riigikukru täitmine sel moel on minu arust küll liiast. Sel juhul võiks ju panna seadusesse, et kõikide liiklusõnnetuste puhul, ka ilma kannatanuteta, peab teavitama politseid. Sest põhimõtteliselt saaks õnnetuse põhjustajalt alati liikluseeskirjade rikkumise eest raha sisse kasseerida ja riigile muudkui tiksuks!
