Esiteks tegi ta allahindlust kliendile, kellel polnud selleks õigust. Ta pettis oma tööandjat nii, et tööandjal jäi saamata otsene tulu. Teiseks tegutses ta omakasupüüdlikult ja pettis, et teenida enda poolt kasutatud kaardile päeva jooksul paarkümmend eurot, mis on tööandjale otsene kulu.

Kokku suutis see kassapidaja tööandja tagant varastada ja kahju tekitada kokku enam kui 100 euro eest ööpäevas, kui arvestada sinna klientidele tehtud soodustused ja tema poolt kaardile kogutud punktid. Ja see on samasugune vargus, kui minna ja näpata otse kaupluse omaniku rahakotist 100 eurone rahatäht. 

Kui nüüd kõik see paartuhat kaupluse teenidajat üle Eesti hakkaks sedaviisi talitama, siis oleks ööpäevane kahju omanikule ikka üüratult suur. Lihtne tehe näitaks, et kui 1000 kassapidajat üle Eesti varastaks igaüks ööpäevas sada eurot, siis teeks see ööpäevas 100 000 eurot ja ühes kuus 3 miljonit eurot.

Aga kommentaariumid ja Facebook kihab sellest, et madalapalgaline kassapidaja on käitunud õigesti ja kaitsjad tolereerivad vargust. Ja enamik neist kaitsjatest on kas seda sama tööd tegemas või teinud. Ja see ei pane ka imestama, kui väärtushinnangud on nii paigast ära. 

Elu on kord selline, et keegi peab tegema ka seda tööd, kus saab 400 eurot kätte. Aga, kui sa suudad olla arukas, aus ja tubli, siis üsna ilmselge on ka see, et sa hakkad rohkem teenima. Kui sa oled laisk, lohe ja ebaaus, siis ei jää elus muud üle, kui kiruda tööandjat, riiki, halba ilma, omanikke, ülemusi jne-jne. Sellist inimest ei saa usaldada, kes süsteemis sees olles, õõnestab süsteemi.

Niiet kallid kaitsjad, mõelgem ennem, et äkki ei olegi kõik teised selles süüdi, et teil elus on midagi ebaõnnestunud või halvasti läinud, et peate teiste inimeste ostude pealt endale mingit almust petma. Mõtle ka sellele, et kas oled 7. klassi geograafia tunnis tegelenud õppimisega või viitsid/veetsid seal niisama aega.

Ja nüüd mõtle, et kas tööandja petmine ja tööandja tagant varastamine on ikka kaitsmist väärt!