Elan korteris. Sellises, kus on avatud köök. Mis tähendab meie korteri puhul lihtsalt seda, et elutoa ühes seinas on köögimööbel. Mingit eraldatust pole. Nii pean leppima sellega, et prügikast on mul tegelikult elutoa nurgas.

Kui ma prügi sorteerin, siis tekib mu elutoa nurka kenake prügila. Niigi on prügikasti kõrval kast pudelite-purkide jaoks. Samuti kott ühekordsete kilekottide jaoks – kasutan neid uuesti, kui vähegi võimalik. Kas see oleks tõesti normaalne, kui peaksin elutoa nurka veel erinevaid prüginõusid lisama?

Pakendi mittekasutamine ei ole tegelikult võimalik. Toidupoodi mu kodu lähedal pole. Poes käin jalgsi ja bussiga. Kuidas ma siis kõik need toiduained koju toodud saan? Paljukest üldse enam lahtiselt müüaksegi? Vaadake poeriiuleid – kõik täis eelpakendatud koguseid. Paljudes poodides on lahtiste toodete lett olematu.

Prügi sorteerimine on ilmselt lihtsam eramajas. Minul pole selleks korteris lihtsalt ruumi. Pudeleid ära viies tunnen end niigi nagu prükkar, sest taaraautomaat on loomulikult kaupluse juures ja pudelikottidega bussis sõites ei ole just mõnus tunne. Pealegi võivad need kotid üsna rasked olla ja kasulikum peaks ju olema kasutada klaasist pudeleid, mitte plastikust, mis on kergemad?

Aga kui mõelda keskkonna seisukohalt, siis on eramajas elamine ning juba selle ehitamine keskkonda kindlasti rohkem kurnanud kui minu elu kortermajas ilma autota. Prügi sorteerimise mõte on ju ikkagi keskkonda hoida?

Mina küll ei taha, et mu elutoa nurgas oleks viis prügikasti. Ja kes tuleb mulle seda nina peale viskama, siis koligu hoopis eramajast linna tagasi ja müügu auto maha. Pigem vähendab hoopis see ökoloogilist jalajälge.