Ühesõnaga, PISA testi võib nii kokku võtta - kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise. Teame küll neid eesti noori, kes on saanud tavalise kesk- või gümnaasiumihariduse. Elementaarseid lihtsaid tööoskusi pole, lihtsaid majapidamistöid teha ei osata, nagu näiteks katkise veekraani vahetamine uue vastu või pistikupesa vahetamine. Rääkimata muudest teadmistest elektrialal, mida me igapäevaselt kasutame.

Siin pole ka midagi imestada. Feminiseerunud ja tütarlaste humanitaaraladele orienteeritud Eesti haridussüsteem ei anna mingeid praktilisi teadmisi ei perekonna, ei riigi, ei raha ega majanduse, ei oma eluga hakkama saamise kohta, ei mingeid praktilisi oskuseid igapäevases kasutuses olevate tehnika kohta.

Peale selle veel täiesti ebapädev lähenemine IT õppele. Seetõttu Eesti IT areng tegelikult seisabki iseõppijate najal. Eesti haridussüsteemil on selles minimaalne osa. Tegelikult on tegemist täiesti stagneerunud ja tegelikust elust kaugenenud süsteemiga.

Haridussüsteemis töötavad inimesed, kes taastoodavad iseend ja pole kunagi töötanud erasektoris, ega tea tänapäeva elu vajadusi hariduse koha pealt. Selle tõestuseks ikka aeg-ajalt ilmub artikleid, kus kõrgharidusega noored nutavad, et neid ei taha keegi tööle võtta ega palka maksta. Nad on tegelikult elust kaugenenud haridussüsteemi ohvrid, kes on noortele algusest peale valeinfot andnud, et enda ebakompetentsust varjata ja oma olemasolu õigustada.