Lugeja pahandab: miks ei saa poest oma termosnõusse toitu kaasa osta?
Lugeja kirjutas Delfi Rahva häälele, et kuumakindlatesse anumatesse pakitav soe toit ei püsi soojana ja sellisest anumast lekib supp ka välja. Kodanik küsib, miks ei võiks ostja ise oma nõusse toitu kaasa osta.
"Ühekordne taara pole ligilähedaseltki hermeetiline – fotodel olev pakend, vaatamata ülipõhjalikule kinniteipimisele, lekkis käes kandmisel ja alla kilomeetrise maa läbimisel korralikult. Antud penoplast-topsikus ei või ju ka suppi enam mikrolainahjus soojendada. Kus on loogika? Miks ma ei või oma hermeetilisse ja soojapidavasse supitermosesse seda osta? Sellise termose ava on ka suurem, kui nende plasttopsikute läbimõõt, seega termosesse kulbiga supi valamine on samuti palju hõlpsam," leiab murelik kodanik.
"Rimis väideti, et "oma taarasse" supi müümine on keelatud, olevat olemas vastav toidukäitlemise osakonna eeskiri. Võtsin mõned kuud tagasi vaevaks helistasin sinna asutusse, vastuseks oli, et nemad sellisest eeskirjast pole kuulnud," kurdab Delfi lugeja.
Rimi kvaliteedijuht Evelin Edro ütles et nad on hetkel otsimas alternatiivi praegu kauplustes supi jaoks kasutatavale plasttopsile. "Veidi võtab muidugi aega vanade pakendivarude kasutamine, aga peale seda saame loodetavasti kliendi jaoks mugavamat pakendit pakkuma hakata," sõnas Edro Delfile.
Sooja ja igasuguse muu lahtise toidu müümisel Edro sõnul on kasutatavate pakendite teema tõesti väga rangelt seadusandlikult tasandil reguleeritud. Kõik pakkematerjalid, mida toiduga kokkupuutes kasutatakse, peavad omama vastavusdeklaratsiooni ning katseprotokolle, mis nende ohutust tõendavad. Kuuma toidu jaoks lubatud pakendid peavad veel läbima laboratoorsed katsed kõrgematel temperatuuridel, et tõendada, et nendesse kuuma toidu pakendamisel toitu mürgiseid ühendeid ei eraldu.
"Hetkel on Veterinaar- ja Toiduameti seisukoht olnud, et kaupluses kasutatava pakendi seaduse nõuetele vastamise eest vastutame ise ka siis, kui pakend on kliendi poolt kaasa toodud. Näiteks võib kauplust kontrollima tulnud inspektor nähes, et müüme kliendile tema termosesse suppi, Rimilt selle termose kohta vastavusdeklaratsiooni küsida. Mõistagi oleme seda meelt, et keskkonnasäästlikkuse põhimõtet järgides oleks hea, kui tarbija tohiks oma pakendeid-taarat omal vastutusel kasutada," on mingil määral Rimi kvaliteedijuht mureliku kodanikuga nõus.
"Juhtumeid, kus tarbija soovib oma karpi või muusse pakendisse lahtist toodet osta, tuleb ette. Rimi sooviks siin vastu tulla, aga samas ei saa me ka seadust rikkuda ning oma kaupluses lasta kasutada pakendit, millel puuduvad seaduses nõutud ohutust tõendavad dokumendid. Saaksime pakendisse pakendamise võimalust rakendada, kui mõni riiklik asutus, näiteks Veterinaar- ja Toiduamet või Maaeluministeerium võtaks kirjaliku positiivse hoiaku tarbija pakendite tarbija vastutusel kasutamise osas.
Selver ei paku samuti toidu kaasaostmist oma taarasse. "Ei ole kuulda olnud, et seda oleks soovitud, toote hind sisaldab ju ka pakendit ja korralikus pakendis on kindlasti mõnusam toit kaasa võtta. Soojale toidule pakume lisaks ümber ka termokotti," sõnas Selveri turundusjuht Triin Kaare.
"Arvan, et arvestades toiduseadust ja toiduhügieeni reegleid, me valmistoidule kindlasti sellist võimalust ka pakkuda ei saa. Küll aga on kliendid väga teretulnud kodust kaasavõetud kilekoti või puuviljavõrguga kaalutavaid puu- ja juurvilju ostma, mis kodus niikuinii pestakse ja/või kooritakse," kutsus Selveri turundusjuht inimesi hoopis kilekottidest loobuma.
Toiduseadus:
§ 22. Käitleja kohustused käitlemisel
(1) Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.
