Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja: õpilaste ajapuuduses on süüdi internet!

 (32)
Nutiseadmed
Foto on illustratiivneFoto: Rauno Volmar

Minagi juhtusin Rahva häälest lugema keskkooliõpilase kirjutatud hädahüüdu. Sarnast kaeblemist kuuleb viimasel ajal aina sagedamini. Lugesin ka loole kirjutatud vastust. Arvan samuti, et süüdi on hoopis aja kehv planeerimine ja selle otsene surnuks löömine. Kuigi õpilased ei taha seda ise tunnistada, ei ole nende väsimus tingitud kohutavaks tituleeritud õppekavast või tohututest kodutöödest.

Ajapuuduse osas mängib suurt rolli üleskasvava põlvkonna õnnistus ja needus – internet.

Tänapäeva noorte ajakasutus on midagi muud, kui see oli veel kümme aastat tagasi. Mida teeb õpilane vabal ajal? Ta õpib, tegeleb oma hobidega ja veedab sõpradega aega. Nüüdseks on sinna nimekirja lisandunud arvuti ja televiisori ekraani taga aja veetmine. Vanasti mõtles õpilane tüütut kodutööd tegema hakates, et oh, üldse ei viitsi, aga tegi selle siiski ära. Tänapäeval haarab ta nutitelefoni ja logib Facebooki, et kellelegi kirjutada, kui tüütu ta kodutöö ikka on.

Loomulikult ei kasuta õpilased oma nutitelefoni näppimiseks ainult vaba aega. Pisikesele ekraanile naelutatakse oma pilgud pahatihti ka koolitundide ajal. Nii juhtubki, et tunnis õpetaja räägitust ei jää midagi meelde. Kodus avastatakse aga, et selles aines on peagi kontrolltöö tulemas, lisaks on vaja ettekanne koostada. Seejärel kostab hädakisa muidugi taevani. Nõme on olnud õpetaja, kes annab liiga palju õppida, mitte õpilane, kes tunni ajal 9gag.com portaalis aega veetis, sest õpetaja jutt tundus igav.

Seotud lood:

Mis puutub uude õppekavasse ja suurde hulka kodutöödesse, siis seegi on vaieldav. Õpilased ise kaeblevad, et suurem osa õpitust on ebavajalik ja igav. Veel kurdavad nad, et kodutöid on palju ja vaba aega peaaegu polegi. Ometi võib õpetajaid aina sagedamini kuulda rääkimas, et mõni asi on jälle õppekavast välja jäetud ning et õppimismahud tegelikult vähenevad. Kodutööde tegemine seisab vaid ühe asja taga – nende tegemise. Tuleb üle saada enda laiskusest ja lihtsalt pihta hakata. Tavaliselt teatatakse suurematest töödest vähemalt nädal ette. See annab võimaluse õppida põhiline osa varem selgeks ning tegeleda kontrolltööle eelneval päeval vaid kordamisega.

Autor mainis ka ürituste korraldamist. Kas see ei käi koolides mitte vabatahtliku huvitegevuse alla? Kahjuks on paljude tänapäeva õpilaste seas sagenemas arusaam, et kui koolitundidest ära ei saa, pole üldse mõtet midagi teha. Kooliürituste korraldamine ongi aga just selle mõttega, et õpilane saaks oma vaba aega kasulikul ja meeldival viisil veeta. Kui õppimine selle tõttu kannatab, siis tuleb osata õigel ajal ei öelda ja keskenduda sellele, mis parajasti oluline on.

Koolilapsed on alati kurtnud ajapuuduse ja igavate koolitundide üle. Mõnes osas on neil kindlasti õigus. Eesti haridussüsteemis on asju, mis vajavad muutmist. Kuid ma ei usu, et tänapäeval peavad õpilased oluliselt rohkem pingutama kui näiteks kümme aastat tagasi. Küll aga on nende ajakasutus kümne aastaga kõvasti muutunud. Seega võiks enne Eestist lahkumist mõelda sellele, et ükski probleem pole kunagi ühepoolne. Ja selleks teiseks ajakulukaks pooleks võib olla aina levinumaks muutuv internetisõltuvus.

Väga vähe on neid inimesi, kes ennast vaid paarikümneks minutiks päevas sotsiaalmeediasse logivad. Ka ma ise ei kuulu kahjuks nende hulka. Pärast väsitavat töö- või koolipäeva tahaks ju ometi jalad seinale visata ja ajule puhkust anda. Nii me lükkamegi kohutusi edasi ja kondame tundide viisi Facebookis ja uudisteportaalides. Iroonilisel kombel tekitame me sellega endale tegelikult stressi juurde, sest pärast ootavad koolitööd ikka tegemist ja nutitelefoni või muu vidina näppimisele kulutatud aega ei saa enam kuskilt tagasi. Samuti ei jää enam aega tõelise puhkuse jaoks, milleks on meie hobid, sõpradega olemine või piparkookide küpsetamine.

Jutt liigsest internetis aja veetmisest võib tunduda tüütu konservatiivse targutamisena. Reaalsus on aga see, et internet on inimeste ajakasutusele viimaste aastate jooksul suuremat mõju avaldanud kui miski muu kunagi varem. On meie enda otsus, kas me kaome iga päev tundideks virtuaalmailma või hoiame sellega tervislikku distantsi.