Migrantidega seotud uudised läbivad enne avaldamist alati soosiva prisma. Võtame näiteks paari päeva taguse uudise, et Kölnis kinni peetud ahistajatest on ainult kolm hiljuti riiki saabunud pagulased. Seda uudist serveeritakse migrantide käitumist pehmendaval moel. Ometi on fakt, et kinnipeetutest vaid üksikud on hiljuti riiki sisenenud, hoopis raskendav asjaolu! See on tõestus, et paljusid migrante ei saagi siia integreerida. Nad ei sobi siia. Nad ei saa põhjendada oma käitumist äkitselt võõrasse ruumi sattumisega kaasneva kultuurišokiga.

Küsimusele, kas Odini sõdureid on tarvis, vastaksin retooriliselt: kas kaitsepolitseid on tarvis? Minu jaoks on need kaks ohtu umbes sama reaalsed: rohelised mehikesed ning tõmmud potentsiaalsed viitsütikuga pommid.

Odini sõdurite võimalused kedagi kaitsta on meie õigusruumis niikuinii piiratud. Või mismoodi kujutate ette omakaitsesalka takistamas näiteks massiahistamisi? Tänavalahingutena? Ei – see on surnult sündinud ettevõtmine. Kamba kokku ajamine ja võõraste laiali peksmine ei ole lääne kultuurile iseloomulik käitumine. Lääne kultuuriruumis lähevad noored naised protestiks massiahistamise vastu plakatiga alasti kesklinna piketeerima.

Odini sõdurid on tegelikult appikarje oma valitsusele. Kas te tõesti ei näe, kui suure osa rahva soovide vastu te tegutsete?! See appikarje on vormistatud veidi robustsel moel, kuid tsiviliseeritud väitlused, küsitlused, meeleavaldused – neid kõiki ignoreeritakse. Ikka ja jälle suunatakse meid tagasi samade faktide ette: "Sisseränne tuleb, lõimumine tuleb, inimesed on kõikjal ühesugused – ärge vihakõnelege!"

Kuna n-ö prestiižne inimene ei saa lubada, et ajakirjandus ja seadusandlus tema vastu töötavad, jäävadki avalikku vastupanu osutama sellised inimesed, kel pole imago osas midagi kaotada. Seetõttu tekibki mulje, nagu esindaksid Odini sõdurid kalkareid ja kriminaale.

Intelligentsed argumendid tsenseeritakse (ma ei tohi kirjutada otse tegelikest põhjustest, miks ma migrante siia ei taha), neid levitavad arvamusliidrid isoleeritakse (näiteks: kuhu on kadunud Mart Sander?) ja alles jäävad vaid lahmivad jõmmpoliitikud. Ma ei saa tõsiseltvõetaval moel võidelda migratsioonipoliitika vastu, kui seda veavad EKRE naljanumbrid. Jah, nad võivad emotsionaalselt rääkida õigust ühes vallas, kuid kõigist debattidest tuleb välja nende asjatundmatus muudes ühiskondlikes küsimustes.

Sisuliselt on anonüümne arvamuslugu minu ainus võimalus seista oma huvide eest ja sedagi tahavad teatud jõud minult ära võtta.