Lugeja: naine jättis mind mõjuva põhjuseta maha!

Kaks ja pool aastat tagasi õnnistas elu mind mahajäetu rolli nõmeda osatäitmisega. Võtsin ülesannet tõsiselt ning täitsin kõik haledad nüansid meeleheitel tagasitahtja rollis. Pommitasin eksi mobiilisõnumite ja halavate telefonikõnedega. Kirjutasin pikki eeposeid tema e-mailile ning kirjeldasin oma talumatuid hingepiinu. Mitte kuidagi ei jõudnud mu räsitud ajukesse, et teine pool soovib edasi liikuda minuta.

Sel hetkel tundsin, kuidas kogu maailma must värv ja nukrus on minu hinge kokku valatud. Eriliselt tõmbas masenduse-kolli käima poplaulja Adele lugu "Someone Like You". Seda pala sai kodus trenni tehes kaasa röögitud ning samal ajal peeglist nenditud, et trennihigi on jälle segunenud silmadest voolava kurbusega.

Kui päris aus olla, olen siiani solvunud ja vihane, et keegi julges mind maha jätta. Tegu kui selline jätab sisse tunde, nagu oleks mind prügina minema visatud. Justkui ei sobinud ma kaubaks ja olen heidetud rämpsu sekka, et keegi mind sealt kunagi avastaks ja haletsusest koju kaasa võtaks.

Tasapisi hakkasin uuesti suhtlema. Jätkasin ka uues suhtluses auväärse mahajäetu kandva peaosa mängimist. Seekord sattusin liiga viisaka neiu otsa, kes ei tahtnud otse öelda, et meil mingit tulevikku ei näe. Selle asemel algas peitusemäng, mis tahtis närvid seest süüa. Nimelt ei öelnud naine kunagi, et ei soovi kohtuda. Selle asemel esitas ta mulle geniaalse soolokava erinevatest perekondlikest kohustustest ning terviseriketest. Lõpuks olin keelduvaid sõnumeid saanud enam kui viieteistkümne omapärase sisuga.

Küll vaevas neiut palavik, oli vaja õepojaga kooki küpsetada, tööl rikkus ülemus tuju ära või ees ootas üllatuslik maalesõit. Kõik need selgitused läksid käiku, et vältida minuga ajaveetmist.

Tundub, et sama mängu lootusetuks osapooleks on saanud mu sõbergi. Mõnda aega suhtles mees uue naistuttavaga edukalt. Ühiselt veedeti lõbusaid õhtuid, kuni ühel hetkel hakkas naine eelistama oma sõbrannade seltskonda. Sõber sattus silmarõõmuga samale peole ning lisaks sõbrannadele tolknes laua ümber ka arvukalt kavalere. Kohtumisest keelduvaid sõnumeid saadab naine mu tuttavale siiani. Ainus, kes kogu mängu tagamõtet ja tõelist põhjust ei näe ega tunnistada ei taha, on mees. Naine on ilmselgelt valiku teinud ning võtnud vastu resolutsiooni selle mehega end edaspidi mitte siduda.

Kõrvalt olukorda hinnata on kergem. Eriti siis, kui omal on kogu see hale tragikomöödia kogu eheduses läbi elatud. Siiski ei suuda ma eemalseisjana sõbrale selgitada, et ta peab edasi liikuma. Ka mina ei soovinud seda mingi hinna eest teha, kui jäin mahajäetu austusväärsesse staatusesse kinni.

Mida aga tunneb inimene, kes loobub suhtest ebasobiva kaaslasega? Olles ka seda poolt tunda saanud, jagan mõned mõtted. Eelkõige tunneb mahajätja, et tahab vabadust. Olemasolev ei paku talle piisavalt pinget ja rahuolu ning tekitab pigem ebameeldivaid kohustusi.

Mäletan, kuidas teatasin pärast kuu pikkust läbikäimist teisele suhtepoolele oma otsusest. Seni emotsioonitusega silma paistnud neiu murdus ning hüvastijätu-kallistuse ajal valgusid silmad pisaraid täis.

Ma ei teadnudki, et meie suhtlus naisele naisele nii palju korda läks. Seda ei tea paljud suhtest lahkujad. Nad ei tea, mida mahajääja tundma jääb.