Lugeja: nahaalne maakler püüdis pähe määrida kontrollifriigist proua korterit
Juba enne omanikuga näost näkku kohtumist mainiti suunurgast, et tegu on raske iseloomuga inimesega. Samal ajal öeldi otse välja, kui väga omanik ikka tahab, et end seal koduselt tunneksime. Koduse tunde tekitamisele ei saanud paraku kuidagi kaasa aidata temapoolsed nõudmised. Mitte mingeid muudatusi ta üüripinnal teha ei lubanud. Hirmunud silmadega vaatas ta meile otsa, kui soovisime oma kummuti kaasa võtta.
Kõige rohkem vihastasime hiljem, tutvudes kodus korterite müügikuulutustega, kui selgus selle üüripinna samaaegne müügisolek. See info jõudis meieni napilt enne planeeritud üürilepingule allakirjutamist. Õnneks oli kokkusaamine omanikuga meil niigi mõtetele ja plaanidele pidurit tõmmanud, ja allakirjutamiseni see pakkumine ei jõudnud.
Oleksime rahalises plaanis valusalt vastu pükse saanud. Maksta maakleritasu pinna eest, mis võidakse käest võtta ka kuu möödudes! Kindlasti oleks ülinõudlik omanik leidnud miljon ettekäänet, et ka tagatisraha endale jätta. Ju oleks mõni tolmukübe asunud uues kohas või mõne liistu nurk näidanud kulumismärke.
Omapärastest nõudmistest veel: omanik teatas, et hakkab meie kodu külastama etteteatamata ning ka sel ajal, kui meie perest kedagi kodus ei ole. Jäime elukaaslasega teineteisele otsa vaatama ega suutnud olukorra absurdsusest üle olla. Ühtlasi ei meeldinud omanikule, et meil on kolmeaastane laps. See ikka kahandavat korteri väärtust ning oma suhtumisega andis ta mõista, et last võiks kenasti puuris kinni hoida.
Kui pakkusin omanikule välja, et tulen siis üksi sinna elama, ei sobinud ka see variant. Nimelt siis hakkavat ma külalisi koju vedama ja metsikuid prallesid pidama. Sel hetkel sain aru, et selle inimese peas ei ole kõik korras. Ta küsib 350 eurot üüri selle eest, et ma tohiksin hiirvaikselt tema paigutatud mööblitükkide vahel hingata. Mingeid külalisi ma omale selle väikese summa eest küll lubada poleks tohtinud.
Pärast kodus järele mõeldes naersime naisega, et ilmselt jääb see proua ka pärast korteri müüki uusi omanikke kontrollima. Nii hinge küljes oli tal see elupind, et jäi ajudeni jõudmata fakt: lase üürnikul elada, tema ju maksab sulle!
Hea lugeja, milliseid kummalisi inimesi oled meie üüriturul kohanud sina? Jaga oma häid, halbu, naljakaid ja uskumatuid kogemusi üürikorteritega kommentaariumis või aadressil rahvahaal@delfi.ee !
