Lugeja naeruvääristab e-riiki: kohtutäitur leidis minu e-posti aadressi alles siis, kui kõik tähtajad olid mööda läinud

Olen korraldanud oma elu nii, et saaksin teostada kõikvõimalikud toimingud elektrooniliselt, interneti teel. Kõik teated tulevad mulle mobiilile või e-posti. Hariliku postkasti kasutamisest olen ammu loobunud. Minu jaoks on see prügikast, kuhu mingi tädi käib iga päev toppimas prügi, mille eest keegi loll on maksnud.

Eelmisel suvel tegi töötukassa tobeda valearvestuse ja kandis mu kontole raha. Vaatamata sellele, et kogu senine suhtlus oli käinud mööda elektroonilisi kanaleid, saadeti mulle makse tagastamise nõue tähitud kirjaga. Miskipärast ei võinud nad seda teadet mulle e-kirja teel edastada.

Pool aastat hiljem: põmm – arvelduskonto kinni – asi oli jõudnud kohtutäiturini. Täiturini, kellel oli lisaks minu aadressile olemas ka mu mobiiltelefoni number ja e-posti aadress. Ka tema oli saatnud mulle tähitud kirja, mida ma ei saanud kätte.

Minul kui uhke e-riigi kodanikul on küsimus: kui kohtutäitur nägi, et ma ei ole kirja kätte saanud, miks ta siis ei pärinud e-posti teel aru, et mis toimub? Selle asemel lasi ta loomulikult kümme päeva täis tiksuda, et siis suuremat tasu nõuda. Tasu, mis on kõrgem kui SMS-laenude intressid.

Sain töötukassast kohtutäituri andmed ja võtsin temaga ühendust. Palusin telefoni teel saata kõik dokumendid enda e-posti aadressile, aga jätsin aadressi meelega ütlemata. Ennäe imet! Järsku hakkas täituril e-post tööle ja sain kõik dokumendid kätte, ilma et oleksin esitanud enda kohta mingeid uusi andmeid.

Pakkusin välja, et olen nõus maksma esialgse summa, kuna olgem ausad: teavitus oli poolik ja vigane. Sellega poldud nõus. Nüüd saavad nad minu arestitud kontolt iga kuu ühe euro, mille ma meelega sinna kannan, naljaviluks.

Kohtutäituri vastus küsimusele, miks ei saadetud mulle varem ühtki e-kirja, oli: "Meie oleme teinud kõik seaduse järgi."

Vot selline on meie e-riik.