"Nagu piltidelt näha, on tegemist suurte betoonist poolkerakujuliste aluste ja metallist postidega märkidega. Selline õnnetus oleks võinud lõppeda õnnelikumalt, kui oleks kasutatud tänapäevasemaid liiklusmärke, mis ei pane autot üle katuse lendama," leiab lugeja.

"Võrreldes Skandinaaviamaadega on Eestis ajutiste liiklusmärkide kvaliteet häbiväärselt madal. Tegemist on küll ajutiste märkidega, aga sellegipoolest peaks need olema kaugelt nähtavad ja silmapaistvad. Selle tagaks kõrgema kvaliteediga helkurkile. Lisaks peaks märgid olema spetsiaalsest plastikust, mis on piisavalt tugev, et pidada vastu ilmaoludele, aga samas autodele ohutum. Betoonist poolkera asemel kasutatakse tänapäeval kolmandiku võrra madalamat ja laugemat alust," lisab lugeja.

Vastab Jarmo Vooglaine, maanteeameti Harjumaa liikluskorraldaja:

"Paigaldatud märgid vastavad Eestis kehtestatud nõuetele ning Eestis kasutatavate kilede klass ja kvaliteet on sama, mis põhjanaabritel soomlastel.

Ajutistele liiklusmärkidele ei ole Eestis kehtestatud märgimaterjali nõudeid, vaid on kehtestatud valguspeegelduse ja püstipüsivuse nõuded. Seega ei ole Eestis keelatud kasutada ajutiste liiklusmärkidena ka muid materjale peale põhiliselt kasutusel olevate alumiiniumi või tsingitud teraspleki.

Poolkerade asemel kasutatakse mujal kummialuseid, mis samamoodi ei andesta nendest suurel ega ka madalal kiirusel ülesõitmist. Kui kiirused on 50 km/h ja suuremad, siis otsasõidul liikluskorraldusvahendile mingisugune kahju tekib ikka.

Kindlasti vaatame üle asukohad, kus poolkerasid kasutame. Kuid praegu oleme teatud kohtades alaliste ja ajutiste märkide paigaldamisel lubanud kasutada antud lahendust, kuna vastupidiselt kummialustele püsivad poolkerad väga hästi paigal ja nende puhul on võimalik märke ka ülespoole tõsta, mis parandab nende nähtavust liikleja jaoks ning hoiab märke kauem puhtana."