Kolm kontrolltööd korraga annabki võimaluse õppida ajaplaneerimist – et ei jätaks kõike viimasele minutile.

Ühtlasi on koolitööd hea võimalus harjutada asjade tähtsuse hindamist. Kõiki õpikuid ei pea sõna-sõnalt pähe õppima. Piisab üldise mustri tabamisest. Leia süsteem ja optimeeri! Elus läheb seda kogu aeg vaja. Mõned veedavad tunde sorteerides arvutis käsitsi tabeleid, kuigi on olemas funktsioon, mis paneb hetkega read soovitud järjekorda. See eeldab natuke ette mõtlemist, aga säästab pärast tunde.

Hädaldatakse, et koolis nõutakse faktide tuupimist. Tegelikult ei huvita kedagi, kas sa tead, millal Stalin suri. Selle tegevuse eesmärk on õpetada inimene infot otsima, analüüsima ja olulist meelde jätma. Tööl pead tohutu kiirusega sorteerima läbi kuhjadeviisi infot, et leida üles oluline. Poes on tuhandeid tooteid ja pädev müüja teab täpselt, kus miski on. Tippjuht teab täpselt veel rohkem asju.

Ja info uueneb pidevalt, alates sellest, et ühel hetkel muudetakse makaronipakid sinisest roheliseks, lõpetades üldiste muutustega – alles sajandi hakul oli kontoritöös oluline faksiaparaadi kasutamise oskus – tänapäeva noored võib-olla ei teagi, mida see aparaat teeb.

Ka käsitöötunnis ei koota sokki selleks, et õpetada noori endale varbakatteid meisterdama. Käsitöö ja aju arengu vahel on tugev seos. Näputöö paneb tööle ka aju ja hoiab Alzheimeri tõve eemal. Ka tippjuhid käivad vabal ajal näiteks keraamikaringis savist lilli voolimas. Emotsioon reaalse asja valmistamisest ja nende aju osade kasutamine, mida nad igapäevatöös ei kasuta, aitab neil paremini hakkama saada.

Kui keegi tuleb nüüd rääkima, et täiskasvanud teevad kaheksa tundi tööd ja ülejäänud aja lõbutsevad, siis mõelgu natuke järele. Kaheksa tundi teevad nad ainult palgatööd, aga lisaks on veel majapidamistööd ja laste eest hoolitsemine. Vahel tahaks ka mõnda filmi näha või kord kuus sõpradele tere öelda. Ja meil on ka ööpäevas ainult 24 tundi.

Kes teeb, see jõuab.