Üks lugu oli järgmine: abielupaar elab koos, neil on kaks last. Naine on edukas karjäärinaine ja oma mehele tähelepanu eriti ei pööra. Mees on kurb ja kuigi ta oma naist armastab, siis on nende suhtes vähe intiimsust, seks põhimõtteliselt puudub ja selle korvamiseks loob ta armusuhte kodukoristajaga.

Tüdruk on mehesse armunud, mees aga armastab endiselt oma naist ja tahaks salasuhte pigem lõpetada. Läheb aga teisiti.

Nimelt saab naine oma mehe armusuhtele jälile ja korraldab kolmikkohtumise, ilmselt eesmärgiga oma mees paika panna. Kuigi ta ütleb resoluutselt ja võimukalt, et tal lahutuse jaoks aega ei ole ning on näha, et ta soov on iga hinna eest peremudel säilitada, olgugi, et suhe talle emotsionaalselt midagi ei paku, läheb mees siiski pärast seda kohtumist ära armukese juurde. Ilmselt saab talle selle hetkega selgeks, et ta naine ei armasta teda.

„Sa hävitasid meie pere, lastest pühi suu puhtaks!“ jääb naine talle järele hüüdma. Kuid asjata.
On ilmselge, et mees teda armastab. „Kas asi on siis ainult seksis?“ ei saa naine aru. Kindlasti on asi ka seksis, kuid mitte ainult. Naine ei tee oma mehest välja, tal pole tema jaoks aega ja tähelepanu, tal pole tema jaoks imetlevaid silmi ega mingit soojust. Mees on lihtsalt tükike tema elupuslest ja ta on leppinud olukorraga, nagu see on. Ega temagi ilmselt täiuslikult õnnelik pole, aga pere nimel, laste nimel, hoiab ta oma elumudelist kinni.

Lahkuminek tundub olevat õige otsus. Kui meest ei hinnata, on arusaadav, et ta läheb. On ju ka selge, et naine ise tegi vea oma meest tõrjudes.  Kuid kas mees oleks saanud midagi muuta?
Paljud mehed on ilmselt sarnases olukorras, et nad on naise poolt paika pandud. Kuid kuidas see juhtub?

Kas naine tahaks olla perepea, kes kõige eest vastutab? Ilmselt mitte, see on talle tegelikult liiga suur koorem. Kas ta tahab olla põhimõtteliselt frigiidne ja tõrjuda oma mehe puudutusi, jäädes ise ilma igasugusest lähedusest? Ta ju ise tõrjub, see on tõsi. Aga miks?

Iga naine igatseb lähedust. Kui see nii ei oleks, püsiksid tüdrukud süütuna kuni abieluni, keegi ei petaks oma meest ja naisi oleks väga-väga raske „kätte saada“. Naiste vajadus läheduse järele teeb nad haavatavaks ja paneb nad mehesse kiinduma, temale lootma.

Naised vajavad seksi samamoodi nagu mehedki, kuid see peab olema seks, mis neile ka midagi pakub.

Mis sageli juhtub, on see, et naised tunnevad end seksis ära kasutatuna. Nad ei saa rahuldust, nad ei tunne end armastatuna selles ja nad ei suuda seda nautida, kuna neil on kas lahendamata probleeme, vimm partneri vastu või lihtsalt mured, mis ei lase end vabana tunda.

Naised on meestest selle poolest erinevad, et nad vajavad seksiks õiget meeleolu, usaldust partneri vastu ja teadmist, et nad saavad oma muresid partneriga jagada. Nad igatsevad lähedust väga, kuid neil on raskem luua füüsilist lähedust inimesega, kes tundub, et neid ei mõista.

Mehed sageli mõtlevad, et naisel ei ole ju raske nende füüsilisi vajadusi rahuldada ja et nad keelduvad kiusu pärast. Tegelikult jätavad ju naised ka ennast seksist ilma ja selleks peab olema mingi põhjus.

Naistel on oma vajadused, millest üks suurimaid on, et neid kuulataks ja mõistetaks. Mees ei pruugi naist ju mõista lõpuni, aga kui ta vähemalt püüab või kui naisele jääb vähemalt mulje, et teda mõistetakse, on olukord juba palju parem.

Naisele on väga oluline tunne. Ta peab tundma emotsionaalselt, et temast hoolitakse. See tunne aga ei pruugi tekkida iseenesest ja naine ei pruugi seda tunda, isegi kui mees tõesti hoolibki. Selleks tuleb luua sild, et see hoolimine kohale jõuaks.

Kui naine ütleb mehele, et mees ei mõista teda, siis pole mõtet temalt seksi oodata. Mõistetud olemine on naise põhivajadus ja ilma selleta ei ole ta võimeline intiimset lähedust nautima. Ta tahab anduda lisaks kehale ka hingega, sealt algab kõik peale. Ta tahab meest kõigepealt oma südames lähedal tunda, eriti, kui tegemist on abikaasaga.

„Mu mees ei mõista mind,“ on kõige hullem probleem, mis naisel võib olla. See on sama, mis mehele „Ta ei ole minuga mitu kuud seksinud.“  Päris tõsiselt, see on nii. See ei maksa ju midagi oma naist mõista ja kuulata. Liiatigi, kui sa tead, et see viib läheduseni.

Kui mees õpib oma naist kuulama ja püüab teda mõista, mõjutab see ilmselt ka seksielu. Ka voodis peaks püüdma oma naist kuulata ja anda oma parim, et ka temal oleks hea. Kokkuvõttes on ju nii, et mida rohkem naudib naine seda vahekorda, seda altim on ta järgmine kord seda kordama. Kui ta aga üldse ei naudi, on selge, et see muutub tema jaoks kohustuseks.

Seega ei ole lahutus alati nii lihtsalt põhjendatav, et naine ei täitnud mehe vajadusi. Võib-olla ei täitnud mees hoopis naise vajadusi.