Lugeja: mind peksti, piinati ja mul polnud sellest kellelegi rääkida
Jah, ka mind kiusati kooliajal. Minu kallal rakendati seda, mida me nüüd nimetame füüsiliseks väärkohtlemiseks. Mind peksti, piinati, ja mõnitati. Ei, ma ei ole seda unustanud, ning ei, ma ei ole oma kiusajatele andestanud. Viimast väga lihtsal põhjusel - keegi neist pole minu käest andeks palunud. Kuidas andestada kellelegi, kes andeks saada ei taha?
Mul ei olnud omal ajal sellest kellelegi rääkida. Õpetajad kas ei osanud või ei tahtnud probleemi näha. Ma saan aru, et neil on endalgi palju tööd, kuid - kui sa hakkad lastele õpetajaks, siis sinu esmane töö ja kohus on lastega tegeleda, ka nende omavahelisi suhteid jälgida ja vajadusel sekkuda - alles seejärel neile oma ainet õpetada. Kui sa sellega hakkama ei saa või seda ei soovi - ära palun hakka õpetajaks.
Miks mind kiusati? Sest ma olin erinev. Sest mulle ei meeldinud kakelda, sest mind kasvatas üksikema, sest ma olin vaesest perest, ja kindlasti sellepärast, et ma kõige selle pärast alandlik polnud.
Kuidas ma kiusamise vastu võitlesin? Ainsal võimalikul moel, mida ma toona oskasin - ma ei läinud enam kooli. Koolist puudumisi tuli ette palju ja mitmetel aastatel, mul jääb vaid tänada kooli juhtkonda, et nad mind koolist välja ei visanud. Ehkki jah, tänama peaksin neid ka selle eest, et nad sellel kõigel juhtuda lasid.
Mis põhjustab koolivägivalda? Eks seesama, mis põhjustab sõdu, tapmisi ja muud vägivalda täiskasvanute seas - inimlik kurjus. Võidelda koolikiusamisega saab ainult võideldes kurjuse vastu. Laps on ju oma kodu peegel - kui ta vanemad on kurjad, kui ta näeb iga päev televiisorist vägivalda ja kurjust, muutub ta ka ise niisuguseks. Niikaua, kui kõik inimesed ei teadvusta endale, et tema kohustus on oma ligimest armastada nagu iseennast, ei kao kurjus ja vägivald kuhugi.
Veidi detailsemalt asjale lähenedes põhjustab vägivalda (nii füüsilist kui vaimset) muidugi kiusaja vaimne ebastabiilsus, tihti lausa hirm, hirm ise kiusatavaks saada. Teatavasti on vägivald inimese esmane kaitsereaktsioon.
Tänu sellele, et minu kallal rakendati igal koolipäeval füüsilist ja vaimset terrorit, sai minust aastateks väga kinnine ja ebausaldav inimene. Tänu sellisele jõhkrale koolikogemusele lõpetasin koolitee esimesel võimalusel ja kindlasti liiga varakult. Tänu igapäevasele kiusamisele oli mul veel aastaid hiljem ebanormaalselt madal enesehinnang.
Aga asja võib vaadata ka teise mätta otsast. Tänu sellele, et minule tundsid kaasa vaid vähesed, on mul arenenud empaatiavõime. Tänu sellele, et mind kiusati, ei ole mina teisi kiusanud, sest ma tean, kui vale see on. Kuna minule appi ei tuldud, lähen mina alati vahele, kui ma näen lastevahelist arveteklaarimist või lihtsalt empaatiapuudust.
Mida ma selle kõigega öelda tahtsin? Seda, et minge suhelge lastega. Kui te näete vajadust sekkuda, siis sekkuge. Vägivalda mittesekkumine on samasugune kuritegu kui selle toimepanemine.
Lõpetuseks jääb meelde tuletada veel ainult üht: õigus kurjusele ja vihale ei ole inimõigus.
