Lugeja: miks tahame oma lastelt võtta vabaduse ainult sellepärast, et vanem põlvkond ei saanud vaba olla?

Lugedes noorte trikitamisega vabadusesamba juures seotud artiklit, tuli mulle meelde tänavune laulupidu. Kohati oli kuulda ja näha, kuidas mõned keelasid pidevalt oma lapsi - "mis sa räägid", "ole tasa", "ei ole viisakas nalja teha" jne. Kas tõesti on meile loomuomane, kui teised peol pidutsevad, siis peab eestlane absoluutselt igas olukorras leinama ja mälestama? Kas see lõpuks ajudele ei hakka?

Noored peavadki olema vabad. Need samad noored las ollagi seal vabadussamba juures. Või peab meil kõik kõle ja tühi olema? Võib-olla paneks vabadussambale okastraadist aia ümber, et jumalapärast keegi seda ei puudutaks? Kas vabadus peaks olema südames ja tegudes või peab vabadus olema tahutud kividesse ja tekstidesse, ilma et me ise vabad oleksime?

Miks tahame oma lastelt võtta vabaduse ainult sellepärast, et vanem põlvkond ei saanud vaba olla. Milleks vanemad inimesed lapsi koguaeg püssi taha ja sõtta saata tahavad, et nad vabad saaksid olla?
Eesti tundub olevat selline keelamise ühiskond. Saaks ainult keelata ja keelitada. Vabadussõda võib ju meenutada, aga asi hakkab juba üle võlli minema, kui seda söögi alla ja söögi peale serveeritakse. Nõukogude ajal oldi samuti ju vabad, aga ainult kodus, pimedas ja valitud seltskonnaga. Igasugu tähtpäevad olid pealesunnitud ja paljud ootasid selle palagani lõppu.

Toon näiteks USA, kus iseseisvuspäev on inimestel hinges, sellest räägitakse õhinaga, naeratades, positiivselt. Meil räägitakse meie vabadusest mornilt ja nukrusega, justkui oleks tegemist millegi kõige kurvemaga, mis meid tabanud on. Kas vabadus on see, kui kuulirahe eest kaitsva seina taga jumalalt ellujäämist palud?

Kas hommikul peaks jalga panema mitu numbrit väiksema kinga ja kannatama jalavalude käes ainult sellepärast, et meie esiisad käisid ka nii? Kas on õige noortel käskida elada minevikus või lasta neil olla olevikus ja minna tulevikku. Oli sõda, oli, enam pole, las noored olla vabad ja näitavadki neile, kes on unustanud, kuidas olla vaba!