Lugeja: miks Eestis ainult hämatakse, uneletakse ja vassitakse Panama paberite teemal?
1.Nordea kontserni formaalne juht Casper Von Koskull viitab ainult maksude vältimisele, kuigi tegelikult peale maksude vältimise on põhiraskus raskeväelisel rahvusvahelisel kriminaalsete rahadega toimetamisel.
2. ERRis annab Ärilehe peatoimetaja Meelis Mandel mõista, et Eestis osa Panama afääris on väga väike. Kui pöörata pilk numbritele, laskumata antud valdkonna žargooni, kas siis ikka on – läbi Eesti on umbkaudu neli korda vähem registreeringuid kui Kanadas (mitu korda suurem on Kanada Eestist?). Soome registreeringutest on Eesti eespool jne. Järgmine päev väidavad härrased Tallinna World Trade Centerist, et nende teada lõppes üldse "kesta firmade" buum Eestis aastal 1999, mil Divec lõpetas maksukaasusega. Jälle udu ja vale.
3. Rahapesu tõkestamise ja terrorismi vastane seadus võeti Eestis vastu aastal 2007, sisu on veel Eesti kroonide ajast, seda pole pärast seda muudetud. Muide endine Finantsinspektsiooni esimees väitis meedias, et jah, Eestist võiks saada teine Panama, kui kõik hästi läbi mõelda - absurd. Viimasena, Postimehe usutluses Jüri Mõisaga tuli samuti vaid problemaatika pealispinda kompavat juttu, et Panama paberid on vanast harjumusest, allkiri sinna maksab 500 dollarit ning see äri on lõppenud. Üsna udune jutt. Fakt on see, et Eestis sooritatud registreeringuid ning tehinguid ja ainuüksi Panama maksuparadiisi on koletu hulk.
4. Tagasi Rootsi. Aastal 2015 mõistis Rootsi Finantsinspektsioon Nordeale hoiatuse koos maksimumtrahviga – kujutage ette: 50 000 SEK (ca 5700 €), YLE väitel tehti hoiatusi mitmel korral, ilmselt Nordeas ei vaadatud 36 leheküljelist dokumenti läbigi – Nordea aasta käive ulatub 600-700 miljardi kanti. Nüüd ähvardab Nordeat 50-miljoniline trahv, olgu. Vaatluse all on ka teised Põhjamaade pankade pikendused siinsesse ärikeskkonda (Eestis esindatud SEB ja SWED).
5. Balti divisjonid, Põhjamaade suurpankade pikendused Baltimaal on täiesti "ligadi-logadi". Üldiselt puuduvad reeglid ja legitiimsus. Legitiimsus on see, kui allutakse seadustele, mitte teistele inimestele. Kui legitiimsed on siis pangad? Kas Põhjamaade pikendus Baltimaades?
Küsimus on selles, et kuidas edasi. Miks Eestis ainult hämatakse, uneletakse ja vassitakse ning valetatakse antud teemal. Vastupidiselt kiidusõnadele Eesti ärikeskkonna puhul, peaks nüüd igasugused augud, inimesed ja puuduvad regulatsioonid päevakorda asetatama ning tähelepanu osutama sinna, kuhu on ärikliima-, finants- ja maksunduse valdkonnas kitsaid ja tundlikke kohti. Kes seda teha saaks või tahaks? Ilmselt mitte keegi. Eesti Finantsinspektsioon ning teised seotud organid Eestis on kas ebakompetentsed või "omad poisid antud küsimuses" – ilmselt peavad viimase nimetatud arvelt ebakompetentseid mängima. Probleem on Põhjamaade suurpankade Baltimaade divisjonides, mis mängivad üsnagi kontrollimatut rolli. Põhjamaalastest omanikud tahavad näha kasumit ja Baltimaade poolne panga meeskond tegutseb omas läbipaistmatus ringis.
