Enne kui autotööstus hakkas kasutama roboteid, monteeriti kõik autod käsitsi ning see tähendas pikki tunde konveierilindi taga. Tihtilugu tehti ka palju vigu ning see viis tootmiskulud kõrgemaks. Robotite kasutuselevõtuga muutus nii auto- kui ka kogu elektroonikatööstus, kuna robotid on eksimatud ning suudavad töötada täpsemalt ja kiiremalt kui inimesed. Ka tänapäeval on tehased liikumas üha rohkem automaatika poole, kuna see on odavam ja tõhusam.

Paraku on meie ümber palju valdkondi, kus robotite tööd peavad ikka veel tegema inimesed. Näiteks poes kaupa välja panema, töötama kassas või koristama. Need tööd pole küll midagi kahetsusväärset, kuid inimarengu ja eneseteostuse seisukohalt ei paku need erilist võimalust. Selleks, et inimpotentsiaali mitte raisata, tuleks rakendada tehnoloogiaid nii, et need teeks sellised tööd inimeste eest ära.

Konsultatsioonifirma The Hackett Group on koostanud uuringu, mille järgi kaob aastaks 2017 Euroopast 1,9 miljonit töökohta. Seda seetõttu, et tootmine liigub maailma odavamatesse piirkondadesse ning uued tehnoloogiad, sealhulgas robotid, võtavad inimeste tööd üle.

Robotite tööd tuleks korralda nii, et robotid töötavad ning inimesed tegelevad samal ajal millegi muu, näiteks laste kasvatamise või enese arendamisega. Seetõttu tulekski panna robotid tööle ning inimesed peaksid nautima robotite poolt toodetud hüvesid või kaupu. Siis kaoks ka igasugused palga- ja klassilõhed ning üha suurenev kihistumine maailma majanduses.

Kui inimkond jõuab sinnamaani, et rakendab tehnoloogiaid täielikult enda hüvanguks, jõuab ta uuele arengutasemele. Siis me võib-olla ei võrdlekski, et kumb siis parem on: kas kommunism või kapitalism. Me kõik saaksime siis elada sellistena, nagu ise sooviksime ja seda ilma darwinistliku võitluseta.

Praegu on aga olukord selline, et uute tehnoloogiate asemel, mis aitaksid meie elu paremaks muuta, koolitatakse inimroboteid, kes 12 tundi päevas tõstavad kaste või teevad muud tööd, mis eneseteostuseks võimalusi ei paku.