Lugeja: mida teha, kui naabri koer lõugab päevad ja ööd läbi?

Elan eramajade rajoonis ja mu naabri koer on kohutav peavalu juba aastaid.
Ta lihtsalt haugub hommikust õhutni iga asja peala ja mitte niimoodi, et paar korda ja kõik, vaid kui see loom juba haukuma hakkab siis ta haugub tavaliselt vähemalt 15 minuti jutti.

Omaniku see ei paista üldse häirivat, sest pole kunagi kuulnud, et ta koera korrale kutsuks.

Öösel kolistab see koer oma söögi plekk nõuga tänavakividest laotud tee peal, vähemalt 15 minutit järjest ja keegi midagi ei tee. Ja see hääl on kusjuures väga vali ja häiriv. Olen mõelnud, et viin ise neile plastikust sööginõu, et saaks rahulikumalt magada.

Eriti raske on suvel, kui aken lahti ja koer jääb minu aknast 20-25 meetri kaugusele. Siis ei ole võimalik magada, kui ta jälle haukuma hakkab.

Mu jutt võib küll natuke jabur tunduda, aga see kõik on juba väljakannatamatuks kujunenud. Kui jälle ärkad öösel selle peale üles, et naabri koer lõugab ja vahel ka 30 minutit järiest. Ei mõista, kuidas neid endid see ei häiri. Politsei kutsumisel ei näe ka suurt mõtet, esiteks politsei ei tule selle peale kohalegi, võibolla kümnenda kõne peale liigutavad ennast üheks korraks ja kui nad ükskord ka kohal on, siis ei toimu enam midagi.

Koer on pandud maja ette aedadega piiratud alasse kinni, ca 15-20 ruutmeetri peale. Koeraga kunagi jalutamas pole käidud ja seega ka väga ei imesta, et koer selliseks muutnud on ja kohati loomast kahju, aga inimesed, kes looma võtavad peavad ka selle eest vastutust kandma.

Inimesed ise seal majas kaebavad kõigi peale kogu aeg. Küll sõidab keegi mootorrattaga maja eest mõõda ja nende laps ei saa magada. Küll läheb mingi punt liiga valjult nende maja eest mõõda.

Meie erinevatele naabritele on ka kutsutud tuletõrjet ja ka mupot selle pärast, et hoovis tünni sees oksi põletatakse ja seda korduvalt. Ise nad ajavad seaduses näpuga järge, et kui keegi midagi valesti teeb siis kohe kaebame kuhugi.

Aga nende endi käitumine jätab tugevalt soovida.

Sellistele inimestele pole mõtet isegi rääkima minna, et "tervist, teie koer on natuke häiriv". Kummaline vaadata kuidas sellised "maailmaparandajiad" - oma eksimusi ise ei tunnista ja arvavad, et nemad võivad kõike teha.

Kogu jutu peale jääbki üks küsimus, kuhu peaks üks tavakodanik sellise murega pöörduma, et ka midagi toimuma hakkaks?