Mõned õpilased, keda ta õpetab, on pärit venekeelsest keskkonnast, kuid ometigi on eesti keele selgeks õppinud ja suhtlevad väga ladusalt meie emakeeles. Sellegipoolest ei salli õpetaja neid silmaotsaski ning ta ei pelga seda välja näitamast. Kõik teised õpetajad koolis koos juhtkonnaga on olukorrast teadlikud, kuid ette ei võeta midagi.

Tegu on eesti keele õpetajaga, kelle õpilased on kurtnud õpetaja ülekohtu üle. Vene rahvusest õpilasele paneb ta igal võimalusel kahe või siis parimal juhul kolme, ja nii on see olnud aastaid. Samal ajal saavad eesti päritolu õpilased oma võimetele väärilisi hindeid. Isegi oma sugulasele, kelles on 1/4 vene verd, keerab ta nii, kuidas saab. Ometi on tegu õpilasega, kes ei räägi isegi vene keelt.

Nii mõnigi tema õpilastest on küsinud endistelt abiturientidelt kirjandeid, mille eest nemad on saanud hindeks nelja või viie. Isegi sõna sõnalt maha kirjutades saadab õpetaja töö tagasi, pannes hindeks enamasti kahe, lisades ka kommentaare, et tegu on väga lolli, naiivse, absurdse või muud seda sorti kirjatükiga.

Samas koolis töötab üks õpetaja, kes annab lisaks tunde ka vene koolis. Kriitilised kommentaarid ja etteheited ksenofoobist eesti keele õpetaja poolt sellele õpetajale on igapäevased.

Eesti keele õpetaja on samas ka veidi kaval. Ta tegutseb ülekohtuselt vaid nende õpilaste suhtes, kelle vanemad ei oska midagi ette võtta või lihtsalt ei taha end asjaga siduda. Üks vene rahvusest noormees, kelle isa on politseinik, on klassis ainus sellest rahvusest õpilane, keda õpetaja ei terroriseeri.

Mina selle õpetaja käitumist ei mõista ning seda heaks ei kiida. Olen kuulnud nii õpilasi kui õpetajaid, kes räägivad täpselt sama juttu. Ka eesti rahvusest õpilased kinnitavad teiste sõnu. Lisaks rõhub õpetaja ka oma õpilastele, et vene õpilaste koht ei ole ei selles koolis ega selles riigis. Vähemalt pole tema maailmavaated veel õpilastele omaks saanud.

Kas sellise õpetaja koht on ikka koolis?