Pole mõtet mingit reklaami teha, et tasakaalustatud toitumine on tervisele parim - usun, et kõik teavad seda isegi. Aga mida see siiski tähendab?

Vähemalt pooled eesti naised, uurides foorumite ja blogide postitusi, leiavad, et dieet on parim moodus oma kaalu alandamiseks. Ja sealjuures tehakse seda igasuguste "imedieetidega" nagu "söön nüüd kaks nädalat kapsasuppi!" või siis "olen tänasest päevast viis päeva keefiri peal, võib-olla kui joppab, luban endale vahepeal kaks kartulit ka." On siis inimesed heal juhul kuu väga-väga suures alakaloraažis, kaotavad ehk viis kilogi, aga peatselt leiavad end taas krõpsupakki mugimas ja kurtmas sõbrannadele, et "olen kõike proovinud, aga midagi ei aita."

Niisiis tasakaalustatud toitumine on kindlasti individuaalne, aga see ei tähenda mingit jänesetoitu - nelja kapsalehe söömist. Soovitatakse, et ühe endast hooliva ning lugupidava inimese päevane toit koosneb 20-25% valkudest, 45-60% süsivesikutest ja 15-20% rasvadest, nii uskumatu kui see teile ka tunduda võib, siis jah, ka rasvu peab sööma, kallid naised - sealjuures kalorite hulk ei tohi olla kunagi väiksem kui seda nõuab isiku baasainevahetus. Aga nagu ma ütlesin, siis see on isiklik lähenemine siiski, näiteks minul on valkude osakaal 30-40% ringis, süsivesikuid 40% ja rasvu siis 20-30%, eks igaüks tunneb oma keha kõige paremini ja vastavalt treeningule ning päevasele tegevusele paneb paika kõige "mõttekama" plaani.

Räägime siis korraks rasvadest. Rasvarikas toit, muideks, enamasti sisaldab vähem suhkruid, seega vähem süsivesikuid ning on naturaalsem - silmas pidades siin mõnusat rasvast kreeka jogurtit vastukaaluks mõnele light tootele. See täidab me kõhtu pikemaks ajaks mistõttu ei vaja me uuesti mingit näksi lähima 3-5 tunni jooksul. Ja valdav enamus neid "low-fat" tooteid on tulvil süsivesikuid, seega piirates sedasi rasvu, võite te tarbida hulga rohkem suhkruid, mis on aga tõtt-öelda enese piinamine.

Ja ma ei saa aru, mis kartus on inimestel Eestil osta n-ö dieetjooke. Kindlasti ma ei propageeri limpside tarbimist, aga kui langetada harva valik kas Coca-Cola või Coca-Cola lighti vahel, siis võtaks kindlasti viimase. Teadsite, et ligi 2 liitrine karastusjook võib sisaldada keskmiselt 50 teelusikatäit suhkrut? Ja just nii suured on need maxi-joogid välismaal. Nüüd kujutage ette, et istute laua taha, võtate ette kilose suhkrupaki ja hakkate sealt lusikaga suhkrut sööma, ei hakkaks ju? Ent ometi me seda teeme.

Mul on kahju vaadata, kuidas tänapäeval seostatakse kõik toidu ja joogiga. Kui sa saad tuttavaga kokku, lähed istud pubisse, võtad korraliku prae, magustoidu, limpsi või mõne alkohoolse joogi ja sind isegi ei huvita, et just enne sa olid kodus söönud. Justkui, nii klišee kui see ka ei oleks, elame selleks, et süüa. Pea igal peol on alkohol, kartulikrõpsud või mõned muud snäkid, suurtes kogustes süsivesikute rohket, rafineeritud rasvaga tooteid. Siis tulevad need kilod ja inimesed halavad, teevad maha teisi, kes reaalselt loevad igat pakendit ja uurivad, millest nende toit koosneb - mis selles halba on? Kurdavad, et liigesed valutavad, vererõhk on kõrge, kaal on suur ning midagi selle vastu ei aita, "ometi on kõike proovinud."

See on maailma kõige suurim vale. Kõik on enda valikutes kinni. Ma ei kirjuta siia, kuidas Sina peaksid toituma, aga võin öelda, et see on sinu keha kütus - sa oled see, mida sööd. Sinu tänane valik mõjutab energiataset, erinevaid kehasiseseid reaktsioone ka homme. Me elame praegu tarbijaühiskonnas, kus on motoks "mida rohkem, seda uhkem." Suuremad on majad, televiisoriekraanid, toiduportsjonid, aega on kõvasti vähem. Kui näeme silti "2 in 1" ei hooli, kas on seda kahte küpsisepakki vaja, vaid näeme selles üksnes soodsat pakkumist. Kurdame, et kiirtoiduketid vallutavad maailma, ometi ise teeme kõik, et nende käivet ja arengut tagant tõugata.