Esimene asi, milles naastrehve alati süüdistatakse, on pikiroopad teel, aga kui naastrehvid kulutavad teedesse pikiroopad, siis miks tekivad nende roobaste kõrvale asfaldikuhjad? Mismoodi kulutavad naastrehvid sinna need kuhjad? Pigem on tee liiga pehme, ja autod lihtsalt vajutavad sinna roopad sisse. Igasuguste rehvidega. Eriti loomulikult ülekoormatud autod.

Miks on pikiroopad maanteedel eelkõige lõikudel, kus ei ole ristmikke? Kui naastrehvid nii väga teid lõhuksid, siis peaksid kõige hullemas seisus olema ristmikud, kus pidurdatakse ja kiirendatakse kõige rohkem. Millegipärast on maanteedel aga roopad eelkõige nendes kohtades, kus ei ole ristmikke, veel vähem tiheda liiklusega ristmikke. Paljud ristmikud on tunduvalt paremas seisukorras kui maanteed ise. See näitab ehedalt, et maanteed lihtsalt ei talu seda tihedat liiklust ja ülekoormatud autosid. Sama on ka linnas.

Veel üks huvitav küsimus: kas olete näinud bussitaskuid, kus on roopad? Miks need seal on? Minu teada meil bussid naastrehvidega ei sõida. Paljud uued teed on läinud kas lohku või punni. Mismoodi naastrehvid suruvad tee lohku või punni?

Minu isiklik arvamus on, et enne kui naastrehvid suudavad meie teedele olulist kahju teha, lagunevad need ära hoopis muudel põhjustel. Ma ei ole muidugi ekspert, ja tegemist on puhtalt minu arvamusega, aga lihtsalt mõelge minu jutu peale. Ehk juhtub ka mõni ekspert seda artiklit lugema ja saab oma sõna sekka öelda.