Lugeja meenutus: kuidas ma koti bussi unustasin ja selle tagasi sain!

Oli suvine keskpäev ja sõitsime vennaga randa või rannast koju, enam ei mäleta. Igatahes oli meil kaasas rannakott, kus sees käterätik ja mõned riideesemed.

Vennas oli noor, umbes 6-7aastane, sõitsime kahekesi trolliga ja ilmselt olime ülemeelikus tujus, nagu vahel ikka juhtub, kui me kahekesi kuhugi satume. Viskasime nalja ja rääkisime kõiksugu teemadel, kuni tuli meie kord maha minna.

Trollist välja astunud, märkasime, et üks kott oli puudu. Vaatasime teineteisele otsa ja olime mõlemad natuke ehmunud. Kuna mina olin vanem, lootis vend, et mina hoolitsen, et kõik oleks kaasas ja võtan tema koti. Mina aga ei osanud sellele mõelda, kuna see oli tema kott ja ma olen piisavalt hajameelne, et endagi asju unustada.

Kott oli aga läinud ja tuli leida lahendus. Kuna mu vend on lapsest saati suur trolli- ja bussiarmastaja, oli tal trolli number meeles (pean silmas siis registrinumbrit). Teades, et troll teeb Kaubamaja juures ringi ja pöördub tagasi depoosse pöördumata, otsustasime proovida õnne ja oodata peatuses, kust kaudu troll mustamäe poole tagasi sõidab.

Kõndisimegi peatusse, mis oleks Kaubamajale lähemal, aga mitte liiga kaugel, et me õige trolli mööda laseksime. Vend tundis õige trolli ära ja voila! meie kott oligi tagumisel istmel kenasti alles, kuhu me selle unustasime.