Alles kuu tagasi sattusin olukorda, kui seisin Magistrali Rimis ühe vene proua taga kassasabas, ja kuulsin, kuidas ta oma umbes 5-aastasele lapselapsele ütles, et kohe ostame saiakesi ja lähme siia kõrval parki pardikesi söötma. Mul oli aega, ja ma jalutasin nendele järele – seal bussipeatuse taga on tiigikesi, kus ujub vähemalt sadu ja sadu parte, sekka tuvisid. Vanaema jalutas lapselapsega uhkelt suurest keelutahvlist, kus on kirjas nii eesti kui vene keeles, et lindude söötmine rangelt keelatud, mööda.

Kui nad alustasid saia pudistamisega vette, läksin juurde ja küsisin, kas memm tahvlit parki sisenemisel nägi. Sain vastuseks: "Viitsin ma kõiki neid tahvleid lugeda!". Ma palusin viisakas vene keeles, et ta tuleks ja viskaks pilgu peale. Tulemus oli see, et sain venekeelse roppuste jada osaliseks.

Aga need akendest linde toitvad mutikesed ja kassitädid? Sama lugu on ka koerajalutajatega, kes oma lemmiku tagant ei korista, keegi neid ei trahvi. Olen kuulnud, et teistese suuremates Euroopa linnaparkides tegutsevad suisa pistrikute patrullid. Kunagi võiks ka meie linnapildis sellist järelvalvet näha.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti peainspektori Tiit Kivikase sõnul ei kuulu Tallinna Munitsipaalpolitsei kohustustuste hulka järelvalve lindude toitmise üle linna tiikidel. Kui veekogu äärde on paigutatud keelav tähis või hoiatav kiri, siis see on informatiivse tähendusega. Tallinna Keskkonnaamet on välja andnud spetsiaalse infobrošüüri "Heakorra ABC", kus on öeldud ja soovitatud järgmist: linnud peavad oma toidu leidma looduskeskkonnast. Lisatoitmisega seab inimene lindudele ökoloogilise lõksu, muutes nad lisatoidust sõltuvaks ning eksitab tavapärast instinkti ja nõrgestab looduse seaduspärasid.

Tähelepanelik lugeja! Kui tead, et keelatud kohtades linde siiski söödetakse, jaga meiega informatsooni ja pilte aadressil rahvahaal@delfi.ee !