Kuigi paljud võivad olla selle vastu, usun siiski, et maks pole võetud lihtsalt eelarveaukude lappimiseks, vaid sellel on ka kindel põhjus. Meile on antud küll vabadus valida, mida sööme, kuid tihtilugu kipume järele andma ahvatlustele ning seetõttu seadma ka enda tervist ohtu. Nii on näiteks läinud tubaka ja alkoholi toodetega, mis rikuvad tervist ja mille kättesaadavust piiratakse alaealistele.

Sama on ka pealtnäha ohutute limonaadidega, mille liigne tarbimine põhjustab erinevaid terviseprobleeme – alates rasvumisest kuni diabeedini. Mitmed uuringud näitavad, et limonaad ehk vedel suhkur ongi tänapäeval paljude tervisehädade põhjustaja. Näiteks üks 0,33l purk Coca-Colat sisaldab 6 teelusikat suhkrut.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab täiskasvanud inimesel tarbida päevas 10 teelusikat suhkrut. Aga kui paljud meist seda jälgivad? Juba kaks kruusi Coca-Colat toidu kõrvale tähendab, et oleme enda päevase limiidi ületanud. Ja päeva jooksul tarbime suhkrut pidevalt, endale märkamatult.

Näiteks hommikul kohvi sisse paneme suhkrut, lõunapaiku joome samuti kohvi, sööme lõunat, kus on ketšupit – ka seal on ohtralt suhkrut. Seega, suhkur jõuab meieni igalt poolt ja teinekord varjatult, et ei peagi suhkrutoosi kallal käima.

Limonaadid on ohtlikud ka seetõttu, kuna see on vedel suhkur ehk erinevalt tahketest toitudest, ei suuda meie keha aru saada, kuna tasuks limonaadi tarbimist lõpetada.

Piiblis oli ka Aadamal ja Eeval paradiisiaias hea ja kurja tundmise puu. Iga päev oli neil õigus valida – kas võtta sealt magus õun ja hammustada seda või mitte. Õun aga tagas pattu langemise ning paradiisiaiast välja ajamise.

Ka meil on õigus valida, kuid tihtilugu langetame tervisliku või kasuliku otsuse asemel selle, mis toob meile kõige rohkem naudingut. Arvan, et limonaad on ka üks nauding ehk pahe ja seetõttu tuleks rahva tervise hoidmiseks kehtestada limonaadimaks.