Lugeja laste õigustest: kasvatame eluhälvikuid, kes istuvad nina nutitelefonides, teadmata tegelikust elust

Lugedes ühe eile Delfi Rahva hääles ilmunud õpetaja pihtimust, tahaks kohe kangesti sõna sekka öelda.

Mina ei näe, et õpetaja oleks valesti käitunud. Noh,tutistas? Aga kui sellel noormehel puudus igasugune austus õpetaja vastu? See kõik muide algab kodust. Tänapäeva lastel on õigused, aga puuduvad kohustused. Kui kodus ei ole õpetatud austama endast vanemaid, mida me siis tahame? Mul tuleb meelde oma õpinguaastatest Tallinna Tevishoiu Kõrgkoolist sotsiaalõpetuse loeng, kus ma suutsin õppejõuga lausa sõnasõjani välja jõuda.

Nimelt meie õpetaja väitis, et lastel on õigus lausa lastekaitsesse minna, kui õpetajad koolis neid karistavad. Nüüd oleme läinud juba nii kaugele, et lapsed ei tohi ka tööd teha. Laste õigusi rikutakse. Tule jumal appi! Kust see laps siis õpib, et on kohustus tööle minna ja seda teha?

Eks me nii kasvatame eluhälvikuid, kes istuvad nina nutitelefonides, teadmata, mis on tegelik elu. Mis viga nii elada, hulkuda kambakesi ringi, raha tuleb ju vanematelt. Mina olen juba pensionär ja võin öelda, et kodus leiti ikka jõukohast tööd, mida lapsed said teha. Hoidku jumal, kui vastu hakkasime - "triibulised" tulid päris kergesti.

Koolis vaatasime kõige sõna otsesemas mõttes õpetajale alt üles. Kallid riigiisad, mõelge enne, kui järgmist seadust vastu võtma hakkate. Sellise suhtumisega on varsti nii koolides ja lasteaedades õpetajate põud.