Räsitud ja väsinud hobuse-aasta algas meie jaoks paljutõotavalt. Kevadel armusime ja suve lõpul elasime juba ühises kodus. Eelmine elu aga ei lubanud end nii kergelt maha raputada. Endised kaasad pildusid meile mõlemale kenasti kaikaid kodarasse. Päris tihti pidime üksteisele otsa vaatama ja nentima, et mahajäetud inimese viha suurusel ei ole piire. Kui minu eksiga said suhted pikapeale tasaseks silutud, siis naise endine vahutab siiani. Seda inimest ei huvita mitte ühegi looma- aasta vahetumine, et omakorda plaati vahetada ja oma eluga edasi minna.

Rahalises plaanis võime hobuse- aastale igati turjale patsutada. Isegi aknalaual varem kiratsenud mündipuu on täies lehes ning „münte“ muudkui kasvab vahvasti juurde. Naine on mõne väljendi koha pealt väga ebausklik. Ta keelab mul öelda, et raha on vähe või et raha ei ole. Selline mõtteviis ja väljendamine viibki pere rahakotist viimse minema. Ma ei taha endale hästi tunnistada, kuid naisel on tõesti õigus. Pärast seda, kui võtsime raha vähesuse kallal muretsemise pinge maha, oleme väga kenasti hakkama saanud.

Häid sõpru ja toredaid koosviibimisi on hobuse- aasta samuti pakkunud. Koolituse raames kohtusin ammuste suviste töökaaslastega ning juttu jagus nendeks kaheks päevaks kõvasti. Sõbrapäeva õhtupoolikulgi sai lisaks armsamale kampa kutsutud ühine hea sõber. Õhtu veeres kenasti ning rõõm sõbraga koosveedetud aja üle oli suur.

Ehk jätkuvad lamba- aastal kõik head tavad ja vaikselt hakkavad lahenema ka hobuse- aastast kaela jäänud tüütud suhted ja draamad.