Lugeja küsib: mis mõttega tehakse Eestis üldse Hello-suguseid ajakirju?

Meie kauplused on täis erinevate nimedega ajakirju, kuid nende sisuks on põhiliselt ühed ja samad äraleierdatud näod. Milleks sellist kraami üldse toota?

Kui välisriikides ilmub mõni ajakiri nagu näiteks Hello, kas siis on kohe vaja sarnase sisuga ajakirja ka Eestis tegema hakata?

Teatavasti lõpetab Hello nüüd oma ilmumise, kuna piisavalt ostjaid ja tellijaid see ajakiri ei leidnud. Ise ostsin samuti vaid paar numbrit: esimese uudishimust ja teise põhjusel, et kaanelugu oli Anne Veskist.

Tegelikult oli raisatud rahast kahju, sest Hello ei sisaldanud midagi huvitavat, mida lugeda. Peamiselt oli tegu pildiajakirjaga, aga isegi kadunud ajakirjas Just olid paremad pildid.

Eestis polegi eriti sellist ajakirja, mida osta tahaks. Kõik on nagu ühe vitsaga löödud. Kui üks kirjutab mõne staarikese tegemistest, siis teine juba sellest, kus ta söömas või šoppamas käis. Keda selline jura huvitama peaks?

Ka Kroonikat ma enam ei loe, sest see käis alla, kui peatoimetajaks sai Krista Lensin.