Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja küsib: miks peab väikese valearvestuse klaarimine toidupoes olema nii keeruline ja aeganõudev?

 (14)
Kaubandus - inimesed harjuvad eurodega
Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

Tänane lugu sellest, kuidas pärast toidupoes käimist tšekki uurides peab pooltel kordadel tõdema, et oled mingil viisil tünga saanud, pani inimesed mõtlema oma kogemustele toidukauplustes. Muuhulgas tõstatati küsimus: miks peab valearvestuse klaarimiseks alati kusagilt tagaruumist juhataja kutsuma ja kassa unarusse jätma, selle asemel, et ebaõiglaselt kasseeritud sendid või eurod kohe kliendile tagasi maksta?

"Viimase aja uudis, vähemalt minu jaoks, on, et järjest sagedamini ei tee kassaneiud enam erinevatel juurviljadel-puuviljadel vahet. Ploomide asemel saavad tšekile viinamarjad, õunte asemel granaatõunad, kurkide asemel suvikõrvitsad jne. Vastupidist eksimist pole täheldanud – kallimate juurikate hinna asemel odavamat pole kordagi pandud. Kas süüdi on suvine palavus või väike palk ja pikad tööpäevad?" arutleb lugeja.

"Ega seda nüüd lausa iga päev ei juhtu, et tõmmatakse, aga kuus korra kindlasti. Levinuim tõmmekas on, et soodushinnaga kaup ei ole kassas seda mitte. Juhtub tõepoolest kõikjal. Kui sellele õigel ajal tähelepanu juhtida, siis üldreeglina võetakse kaup tagasi ja tagastatakse ka raha. Ainult Tallinna Gonsiori tänava Selveris on kassapidaja kutsunud välja kellegi kauplusetöötaja, kes on hinna kassas ka ažuuri viinud, mujal ilmselt läheb samas vaimus edasi. Igaüks ei viitsi raha lugeda ja eurost-paarist numbrit teha," tõdeb teine.

Seotud lood:

Põikasime perega hiljuti Tootsi alevisse, seal on kassatšeki järgi Vändra TÜ-le kuuluv kauplus Konsum. Tõsi, tšekil olevaid hindu me seal riiulitel olevatega ei võrrelnud, aga seal olid vist kõik hinnasildid ja kaubanimed väljas, mis kunagi sealkandis müügil on olnud või olema saavad. Soovitud kauba hinda ja muud teavet sealt leida on täielik müstika! Eriline tsirkus oli see, kui palusime väikesel poisil põrandal kükitada, et ta loeks, mis kauba hind ja nimetus on. Täiskasvanu peab kõhuli heitma, et hinnasilte lugeda, aga milleks neid kõiki lugeda, kui vastavat kaupa polegi müügis?" küsib kolmas.

"Maximas mõtlesin, et võtan ühe ilusa kurgi. Kurk oli alla hinnatud, aga mis see ikka teeb. Läksin siis kassasse ja müüja lõi kurgi läbi. Väiksel ekraanil märkasin vaid ühte hinda, aga hiljem autos tšekki vaadates nägin, et ma olen maksnud ühe korra täishinna ja teise korra allahinnatud hinna. Läksin poodi tagasi. Mul ei ole kahju sellest paarikümnest sendist, kuid asi on põhimõttes. Raha sain ilusti tagasi ja vabandati ka – seekord läks õnneks," arvab neljas.

"Hiljuti ostsin Solarise toidupoest paki kirsstomateid. Tšekki uurides selgus, et olen maksnud kahe paki eest. Märkasin seda enam-vähem kohe, aga kui müüjalt raha tagasi küsisin, siis oli ta juba hakanud järgmise kliendiga tegelema. Müüja ütles, et kui soovin raha tagasi, siis ta peab minema tagaruumist kedagi kutsuma, aga lihtsam on lihtsalt minna ja võtta teine pakk tomateid veel. Mul polnud teist pakki tomateid absoluutselt tarvis, aga kuna 5 inimest ootas minu taga järjekorras, siis loomulikult ei hakanud ma vähem kui ühe euro pärast nõudma, et müüja läheks tagaruumi kedagi kutsuma. Kui paljud hakkaksid? Tekib küsimus, miks on pood loonud sellise süsteemi, et lihtsa valearvestuse klaarimine nõuab palju aega ja mitut töötajat ning tekitab kliendis piinlikkust!" põrutab viies.