Lugeja küsib: kust leiavad edukad ja iseseisvad naised omale mehi?

Kust kohast te, naised, kes te olete edukamad kui keskmine Eesti mees, endale kaaslasi leiate? Või kuidas leiavad nemad teid?

Olen näinud mitmeid aastaid vaeva, et olla iseseisev ja maksimaalselt väärtuslik oma võimalikule kaaslasele. Mul on töökoht, kodu, auto, haridus, hobid. Teen vabalt süüa. Iseloomu ja välimuse eest olen hoolt kandnud ning vajadusel teinud korrektuure.

Inimesi, kellega kooselu alustada, oli ja on mu ümber põhimõtteliselt null. Asi ei ole selles, et latt oleks liiga kõrgel. Pigem on asi selles, et kui ennast hinnata, siis on raske leida väärilist partnerit, kes oleks sama palju saavutatud ja kel oleks paarisuhtes midagi pakkuda.

Paistab olevat tõsi, et iseseisev naine on hirmutav. Klammerduv ja nõrk on lihtsam valik?

Võib-olla on asi selles, et ma ei suuda käia väljas kolmapäev/reede/laupäev, et endale klaasistunud pilk ette juua ja mööda vanalinna laaberdada. Pärast 30. eluaastat võtab taastumine ka oma aja, millest oleks lihtsalt kahju. Mul ei ole absoluutselt usku, et sellisel viisil on võimalik välja filtreerida "see õige". Võib-olla on asi selles, et ma ei oska endale reklaami teha.

Loomulikult pole ma ainus. Mu ümber on veel selliseid naisi. Nad on ilusad, naljakad, oma töös meeletult tublid. Aga üksikud.

Kui oled edukas, haritud ja mida-kõike-veel, siis kuidas leiad võrdväärse partneri?