Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja küsib, kool vastab: miks sunnitakse õpilasi koolitöö jaoks firmasid looma?

 (40)
ÕPILASFIRMA
Õpilasfirmade laat Kristiine keskusesFoto: Priit Simson

"Minu tuttav õpib Tartu Kutsehariduskeskuses infotehnoloogiat. Suur oli mu jahmatus, kui ta rääkis, et on kohustatud looma ning ka ametlikult registreerima õpilasfirma. Kas tõesti on koolil õigus sundida õpilast ettevõtjaks hakkama?" küsib lugeja.

"Tegemist on rühmatööga ja mitmed õpilased olid sellele vastu, kuna asi on ametlik, mitte teoreetiline. "Ma ei taha võtta endale sellist vastutust lihtsalt rühmatöö jaoks. Kui tegemist oleks teoreetilise ülesandega ja ametlikult seda kusagil registreerima ei peaks, vaid kõik oleks meie enda paberite peal, oleks see ülesanne huvitav ning kindlasti hariv," rääkis mulle üks õpilastest. Kui aga õpilased õpetajale seda ütlesid, esitas ta neile ultimaatumi: nad kas teevad selle firma, või saavad mitu korda pikema ja raskema ülesande.

Firmaga tuleb reaalselt tegeleda. Näiteks tuleb oma firmat esindada ja reklaamida laadal Junior Achievement. Mis mõte on esindada ja reklaamida firmat, mis niikuinii likvideeritakse, kohe kui aine läbi saab? Nende jaoks, kes reaalselt oma firmat luua ei soovi, võiks protsess toimuda simulatsioonina.

Laat toimub nädalavahetusel, aga enamik selle klassi õpilastest pole Tartu elanikud ja neil tuleb tol päeval spetsiaalselt Tartusse jääda. Laadal peab osalema igast rühmast vähemalt kolm inimest, vastasel juhul kukub terve rühm aines läbi. Näiteks kukub läbi viieliikmeline rühm, kui kolm inimest peaksid haiged olema, mis pole detsembrikuus üldsegi võimatu.

Seotud lood:

Lisaks laadal osalemisele peab oma teenust reaalselt müüma. Juhul kui teenust müüakse ainult hinde saamiseks, pole selle kvaliteet suurem asi, kuna firma tulevikust ja kliendi heaolust ju tegelikult ei hoolita. Hoolitakse ainult sellest, et tehing paberitesse kirja saaks.

Kohustuslikud koolitööd peaksid jääma kooli piiridesse ja õpilaste ajudesse ning materjalidesse – need ei tohiks mõjutada õpilase juriidilist tausta ja CV-d," seletab kirjasaatja.

Vastab Tartu Kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaire Mets:

"Töö iseloom on viimaste aastakümnete jooksul palju muutunud ja seetõttu peab muutuma ka kutsehariduse sisu. Enam pole tähtis ühe rutiinse tööoperatsiooni masinlik sooritus, vaid tööellu oodatakse algatusvõimelisi, ettevõtlikke ja loovaid meeskonnatöötajaid, kes suudavad ise probleeme lahendada, otsustada ja vastutada.

Ka vilistlased tunnistavad ettevõtlike hoiakute ja oskuste tähtsust edaspidises elus. Kui hiljutisel ümarlaual küsiti vilistlastelt, mida kool oleks võinud teha nende paremaks ettevalmistuseks, märgiti, et lisaks majanduse ja ettevõtluse alase teoreetilisele koolitusele, on oluline see protsess ka praktiliselt läbi teha.

See on õige tähelepanek, sest päris oskusi saabki omandada vaid praktikas! Meie pagarid küpsetavad kuuma ahju ääres päris pirukaid, tislerid valmistavad päris mööblit ning maalrid värvivad päris seina. Võib-olla kuskil õpetatakse maalreid ka virtuaalselt, kuid Tartu Kutsehariduskeskuses see nii ei käi.

Et ettevõtlust praktilisemalt õpetada, kasutatakse IT-süsteemide spetsialisti õppekavas Junior Achievementi poolt välja töötatud õpilasfirma metoodikat. Õpilasfirma tähendab seda, et õpilased loovad oma firma, koostavad äriplaani, mille alusel oma toodet-teenust turule pakkuda, jagavad ametid ja tööülesanded ning tegutsevad koos oma äriplaanis seatud eesmärkide saavutamiseks. Õppeperioodi lõpus õpilasfirma tegevus lõpetatakse. Tegevuse loogika sarnaneb päris ettevõttele, ning seeläbi õpitakse praktiliselt äritegevuse põhimõtteid, pannakse proovile nii meeskonnatöö, suhtlemise kui ka probleemilahendamise oskused.

"Ma tunnustan oma õpilasi, et nad mõistavad õpilasfirma loomisega seotud vastutust," sõnas osakonnajuhataja Signe Vedler. Õpilasfirma ebaõnnestumine ei too siiski kaasa selliseid tagajärgi nagu tavafirma ebaõnnestumine, sest juriidiliselt on õpilasfirma loomine ja lõpetamine oluliselt lihtsam kui päris ettevõtte puhul.

Tartu Kutsehariduskeskus soovib olla tarkade tegude kool. Usume, et praktilisi oskusi ja kogemusi saab omandada vaid ise tehes, seda ka ettevõtlusõppes," kommenteerib lugeja muret Kaire Mets.