Lugeja: kuidas on võimalik, et Jumalat pole olemas?
Inimaju potentsiaal on nii võimas, et ka kõige targemad inimesed kasutavad sellest vaid alla 10%. Inimese organism on nii targalt ehitatud, et suudab end ise kaitsta: tal on immuunsussüsteem, silmad, tundlikud õrnad organid, asuvad silmakoopas, mille kus nad on kaitstud löökide eest.
Inimsilm iseenesest on väga peen mehhanism, mille struktuur on keeruline ja väga täpne. Selle taasloomine on isegi kõige intelligentsema ja oskusliku inimese käes võimatu. Kui keegi kaotab silma, peab ta elama selleta elu lõpuni, midagi nii keerulist enam asemele ei arene.
Igal inimesel, loomal ja isegi taimel on oma DNA ehk teda kõigist teistest elusolenditest ja taimedest eristav kood. Milleks on see vajalik, on raske öelda, võib ainult imetleda, et see nii on.
Ei ole olemas ühtki teist samasugust inimest nagu oled sina, ei ole olemas ühtki samasugust elu, nagu on sinul, ei ole täpselt samasuguseid puid, kui on su kodu ümber, ei ole samasuguse kliimaga loodust, kui sinu riigis, ei ole samasugust mannert, kui see, kus sina elad ega ole ühtki samasugust planeeti nagu Maa, kus oleks võimalik elu. Siiani teadaolevalt mitte.
Selleks, et elu oleks võimalik, peavad olema täidetud mitmed tingimused, mille kooseksisteerimist oleks raske saavutada.
On võimatu, et elutust kivist tekkis mingi välise sekkumise ja põhjuseta elu ning see elu arenes edasi keeruliseks ja iseendaga tasakaalus olevaks toiduahelaks, kus kõrgemad organismid söövad madalamaid ehk taim arenes taime söövaks loomaks ja see omakorda loomi söövaks kiskjaks. Areneda enda hävitajaks tähendaks hukutada iseennast.
Me oleme aga siin ja hävitame tasakaalus olevat maailma, kusjuures iga järgnev põlvkond meist ei ole ei targem, tugevam ega osavam. Haigusi tekib maailma juurde, kuritegevus püsib ja kasvab, hävitus suureneb. Meil on tuumapomm, keemiarelvad, heitgaasid, enesetaputerroristid, lasteahistajad, psühhopaadid, massimõrvarid. Inimkond ei ole sadade aastate jooksul oma kvaliteedilt paranenud ega kõrgemale arenenud, pigem vastupidi.
Kas Jumal on olemas? Teisiti ei oleks see võimalik! Kui keegi ei hoiaks maailmal silma peal ega aitaks seda tasakaalus hoida, oleks see juba hävinenud. Inimene ei suuda loodust kontrollida, kui looduse metsikust aga keegi vaos ei hoiaks, oleks tormid, üleujutused, põletav päikesekuumus hävitanud kogu populatsiooni ja mitu korda.
Inimene on looduse kroon, kuid mitte füüsiliselt arengult, nagu peaks evolutsiooni järgi olema: temast ulatuvad kõrgemale kaelkirjakud, ronivad osavamalt ahvid, on tugevamad karud ja lõvid, jooksevad kiiremini gepardid, hoiavad paremini tasakaalu kassid, kaaluvad rohkem elevandid, vaalad ja karud, haistavad paremini koerad, elavad kauem kilpkonnad.
Inimesed peaksid nende väliste, möödetavate ja kaalutavate omaduste poolest olema arengutasemelt tagapool väga paljudest loomadest ning kuna mitmed liigid on teatud omaduste poolest arengu tipus, on pingerida koostada võimatu.
Ometi on inimesed loomadest kõrgemal ja valitsevad maailma viisil, mis on loomadele kättesaamatu. Inimesed on kõrgemal omaduste poolest, mida ei saa mõõta, katsuda ega näha.
Kogu maailm põhineb ja püsib koos tänu nähtamatule - kui me sellesse ei usu, on ainus põhjus selles, et me ei taha seda endale tunnistada.
Kui vaadata aga maailma avatud silmadega, ei ole muud võimalust, kui tunnistada: "Jah, Jumal on olemas."
