Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja: kui tööjõupuudus oleks päriselt probleem, siis ei nõutaks kõigilt kogemust, vaid õpetataks inimesi kohapeal välja

 (37)
Laagna tee tunneliehitus
TöömeesFoto: Ilmar Saabas

Kui tööandjatel on ukse taga ootamas piisavalt kogemustega töötajaid, siis eelistatakse esmajoones neid, sest arvatakse, et neid ei pea enam õpetama ja juhendama ning see hoiab aega ja raha kokku. Kuna sageli ongi järjekord ukse taga, siis võiks väita, et Eestis on inimesi ülearu. Jutt ei ole siin muidugi vajadusest töötajate järele, mis on kogu aeg piiramatu, vaid maksujõulisest vajadusest töötajate järele.

Meie mikroettevõtted on sageli majanduslikult nõrgukesed ning igasuguse arenguvisioonita. Tehakse täpselt seda, mida on kogu aeg tehtud, madalate marginaalide eest, ning sellise töö jaoks on tõesti vaja suurt kogemust – õppimisvõime polegi nii oluline, sest töö ise on primitiivne ning rutiinne.

Raha inimeste väljaõpetamiseks ka ei ole, sest siis ei saa enam dividende võtta. Ka riigiasutustesse töölesaamiseks on kogemus üllatavalt oluliseks muutunud, vaat et olulisemaks kui haridus. Kas see näitab hinnangut meie haridussüsteemile või tööandjate juhmust, jätan siinkohal vastamata.

Samas ei ütle töökogemus mitte midagi inimese motivatsiooni kohta. Pigem võiks väita, et pikaajaline valdkondlik töökogemus võib mõjuda motivatsiooni pärssivalt, sest kuhugi areneda enam ei ole, kõik on juba ammu tuttav ning inimene sooviks võib-olla hoopis eriala või töökohta vahetada. See aga on raske, sest igal pool nõutakse võimalikult lähedast töökogemust.

Seotud lood:

Nii tiksubki inimene aastaid mittemotiveerival töökohal, sest kuhugi mujale liikumiseks puudub ju nii vajalik kogemus. Kaotavad mõlemad: nii töötajad kui tööandjad. Ilmselt ei ole see veel tööandjate jaoks probleem või siis ei osata seda näha. Et motivatsiooni on palju raskem mõõta kui kogemust, siis on suur kiusatus arvestada ainult lihtsalt mõõdetavavaid asju ning teha nägu, et muu pole oluline.

Mida siis teha? Head vastust polegi. Pidev lobby tööjõumaksude alandamiseks ei saa ka kõiki probleeme lahendada. Ilmselt pole töötajate vajadus siis nii suur kui võiks meediadiskussiooni põhjal arvata. Vastasel juhul oleks ju majanduslikult ebamõistlik jätta inimene töökohal välja õpetamata, kui vastav erialane haridus olemas.

Ning miks neid talente siis Eestis ikka kinni hoida, kui neid siin tegelikult nii väga ei vajatagi? Noortele aga vihjeks, et Austraalia võtab neid veel endiselt vastu, kui Soome maasikaid korjama või ehitama minna ei taha. Raha jääb siis ka hea majandamise korral üldiselt rohkem kätte kui Eesti töötajatel.