Lugeja: kui tahad eelseisvat jaanipäeva ära rikkuda, siis kutsu ämm külla!
Ma olen nüüd ühe nädala puhkusel veetnud ja järgmisel nädalal saab see õnnis aeg läbi. Peaksin hetkel õnnelikult suvilas aega veetma ja jalad seinal kokteili jooma. Milline on aga tegelikkus? Mees tõi ämma mulle jaanipidustusteks valmistumiseks “appi” ja nüüd on mul siin üks füürer, kes ainult käib ja kamandab. Ja seda kõike seepärast, et lolli peaga suutsin selle kõigega nõustuda. Tegelikult ütlesin ma loomulikult oma jah-sõna küsimusele, et kas ämm võib uuel nädalal meile pühasid veetma tulla, aga loomulikult on ta siin mitu päeva varem platsis.
“Kas ikka salat hakitud? Kas kartulid poest toodud? Kas liha marinaadis? Kas lõkkematerjal kokku korjatud? Kas külalistele asemed valmis tehtud?” see on alles väike kogus neist küsimustest, mida ma igal hommikul praemuna kõrvale taluma pean. Ja kui ma talle seletan, et me teeme sõpradega kõike alati koos ning kartulisalatit ei ole vaja viis päeva ette hakkida, siis hakatakse mind halvaks perenaiseks sõimama. Kõige hullem solvumine saabub loomulikult siis, kui ma näiteks allika äärde matkamise asemel otsustan lihtsalt rahulikult võrkkiiges raamatut lugeda. Siis helistatakse kohe pojale ja kurdetakse, et ta on halva minia valinud. Laisk ja lodev teine! Ja mõtle vaid, lubab endale klaasi veini — ta on JOODIK!
Kõige hullem on veel see, et ta otsustas ka oma sõbrannad meile toredasti külla kutsuda. Hea kamp vanamutte siis koos! Tõeliselt toredad pühad! Siit kõigile õpetussõnad: kui te soovite oma jaanipäeva — ja miks mitte võimalusel ka tervet suve — ära rikkuda, siis kutsuge endale ämm külla!
