Lugeja: kortermajade päästesüsteemid tuleb kohe korda teha!
Siin kõrval on aga üks valdkond jäänud tahaplaanile - tuleohutus ja elupäästeohutus. Tuleohutuse olukord kortermajades jätab paljuski soovida, eriti torkab see silma 11- ja enam korruselistes korterelamutes (mõned “tornid” Musta-, Õis- ja Lasnamäel).
Nende elamute ehitamisel ehitati välja esiteks tulekahjusignalisatsioon ATS, teiseks suitsuärastusventilatsioon ja kolmandaks vesikute (voolikukappide) veevarustuse süsteemid, mis majavalitstuste kokkulangemisel tassiti laiali ning müüdi metallikokkuostu. Peale majavalitsuse lahkumist ei pööranud maja haldamiseks loodud ühistud ja korteriomanikud eeltoodud süsteemide toimimisele ja olemasolule tähelepanu ja tuletõrje päästeameti inspektorid ei nõudnud nende süsteemide töökorda tegemist või uute ajakohaste süsteemide välja ehitamist.
Vaikelu kestis kuni 2007. aasta päästeseaduse vastuvõtmiseni, kus muu hulgas nõuti järelvalvelt kõikide kõrghoonete erisüsteemide korrasoleku kontrolli ja sanktsioone hooletutele hoone valdajatele – ühistutele ja korteromanikele. Teatavasti oli 2007. aastal jõudmas Eestisse masu – enne olid paljud ühistud võtnud uljalt laene maja renoveerimiseks – nüüd oli ühistutel vaja leida lisaraha elutähtsate süsteemide väljaehitamiseks ja trahvide vältimiseks.
Kulutuste suurusjärk oli 50 000 eurot. Kulude ligikaudne jaotus oli kolmandik ATS-ile, kolmandik suitsuärastusventilatsioonile ning kolmandik vesikutele.
Esimesena nõuti ATS-i väljaehitust ja enamikel majadel ongi ATS välja ehitatud. Järgmised tööd on päästeameti ja inspektoritega peetavate “läbirääkimistega” tulevikku määratud, kuid on pidev kartus et amet annab survet inspektoritele ja tuleb alustada tegemata töödega.
Siit ka minu küsimus: miks ei ole leitud abifondidest, mis on saadaval kuni 2015. aastani, vahendeid, millega saaks toetada elamute elupäästevõimekuse süssteemide väljaehitamist? Miks ei saa elamu renoveerimislaenu kuidagi ära maksev ühistu võtta lisalaenu, et uuesti välja ehitada inimeste päästmiseks mõeldud süsteemid?
Kaudselt on ebaõiglane süüdistada korteriomanikke hooletuses või asjatundmatuses. Nad erastatud korteriomandi, mille ühisomandina said kaasa mittetoimivad elupäästesüsteemid, mille väljaehitamine tänapäeval maksab rohkem kui üks keskmine korter samas majas!
