Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja: kooliharidus ei päästa lamba staatusest

 (19)
Lambad
LambadFoto: Leonid Nikolajev

EKRE aukohtu esimehe Hannes Nageli sõnavõtt haridusministri arvamusloo pihta riivas tugevalt minu silmanägemist. Valitsus tuleb harva välja millegi nii arukaga nagu idee, et õppida tuleks pigem loovamalt ja vähemamahuliselt, kuid kvaliteetsemalt.

Info hulk, mida inimestel on tarvis omandada, kasvab iga aastaga, muutes selle selekteerimise oskuse üha olulisemaks. Vastasel juhul võib lihtsalt hulluks minna. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et keskkoolis õpitud faktidest mäletame 10 aastat hiljem heal juhul 2%, kuid saavutatud igaühele unikaalset ratsionaalset mõttemudelit vajame iga päev korduvalt. Miks seda osa õpingutest siis mitte suurendada?

Loomulikult on olemas sügavalt spetsiifilisi erialasid nagu arstid või arvutiinsenerid ja nende elukutsete eelduseks on suur faktiliste teadmiste hulk ja sügav kirg eriala vastu. Siinkohal tähendaks õppida poole vähem veidi vabamalt võtmist kõrvalistel ainetel nagu näiteks ajalugu või geograafia.

Samast asjast kirjutas surematu Oskar Luts läbi õpetaja Lauri sõnade: "Kui kõike ei jõua, tee pool, aga tee korralikult." See ei ole üleskutse laisklemisele, vaid teadmiste kvaliteedi tõstmisele. Võib ju esitada iroonilise küsimuse, et kes hilisemas elus Kevade koolilastest kõige paremini läbi lõi. Kas need olid pigem Arno ja Kiir või Toots ja Tõnisson?

Seotud lood:

Kool peaks minu arvates eelkõige toetama inimese isiklikku arengut ning aitama õpilasel valida endale eluks suunda. Kool peaks inimest ette valmistama mitte ainult elukutseks, vaid ka selleks, mis saab siis, kui elu läheb teisiti. Õppimine võib tõepoolest lõbus olla, kui õpilasel on mingigi vabadus valida, mida ta soovib omandada. Personalipoliitikasse on juba jõudnud arusaamine, et sundimisest efektiivsem juhendamine on mentorlus ja enesearengu soosimine. Esmatähtis ei ole mitte nämmutada ette, et teha tuleb seda, teist ja kolmandat, vaid aidata inimesel endal valida tee, mis viib kõige paremini tema eesmärkide juurde. Ei jõua ära oodata, millal see ka koolidele kohale jõuab. 

Mitte kedagi ei tee lambaks, kui ta ebahuvitavaid ja personaalselt temale mittevajalikke õppeaineid kergemalt võtab. Küll aga võib saada lambaks üle õppides. "Kohustusliku bakalaureuse" ajastu tulemusi on praegu väga hästi näha. 500-eurosele netotöötasule kandideerijatest 65% omavad bakalaureusekraadi. Valitakse pigem see, kelle CV-st kiirgaks kasvõi lootust, et äkki ta tegi selle 3 aastaga hoopis midagi kasulikku.

Kooliõpikute usin lugemine võib istutada kustumatult teie pähe teadmise, kes oli saarlaste muinasaja vanem Vesse ja võita teile kodumasinate mängus uue veekeetja, kuid hoopis teistsugused oskused määravad selle, kas teil kodumasinate mängu endale koju üldse tarvis kutsuda on.

Spekulatsioonide vältimiseks, et kirjutajal on haridus saamata jäänud ja seega kibestunud - olen ka omal ajal üle õppinud, õnneks parandasin hiljem oma vea. Oman väga head ettekujutust, mis Eesti ülikoolides praegu toimub. Ja teate mis? Kui te ülikooli ukse selja taga sulgete ja diplomit jõllitate, saate suure tõenäosusega isegi aru, kui vähe sellest päevast tegelikult muutus.

Facebooki seinal ilutsevad 50 õnnesoovi teretuttavatelt, justkui oleksite äsja püstitanud maailmarekordi. Tegelikult loeb ainult see, mille jaoks koolis käisite. Mida sealt saada lootsite ja mida selleks ise tegite. Kümme aastat hiljem mõistate, mis tegelikult põhjustas selle, et saite elus edukaks või siis põlesite läbi.