Näiteks Venemaal toodetud multikad kolmest vene vägilasest ja nende seiklustest. Minuealised peaksid vist kõik mäletama ja lugenud olema omal ajal välja antud kogumikku "Vene vägilased". Tänu vene propagandamasinale kõigile tuttavaks saanud lood ja kangelased vajusid aga Eesti Vabariigi taastamise järel siinmail unustusehõlma. Polnud need ju üldse pahad ega igavad ega ülearu ideoloogilised lood - lihtsalt rahvajutud.

Ent nüüd, uue sajandi alguses, on venelased ise oma muinasjutud välja kaevanud, tolmust puhtaks pühkinud ja multifilmidesse seiklema lasknud. Ilja Muromets ja Röövel Ööbik, Aljoša Popovits ja lohe Tugarin, Dobrõnja Nikititš ja teised värvikad Vene bõliinade tegelased on saanud uue elu multifilmides.

Multikad ei ole lihtsalt vanade muinasjuttude tuimad ülesvõtted, vaid tegelikukt päris teravad satiirid ka tänase päeva kohta, mõnikord lausa ühiskonnakriitilised. Nendes filmides toodud sarkastilised tähelepanekud riigi, valitsuse, rahva ja korra kohta kõlbaksid päris hästi üle tõsta ka Eesti või ükskõik millise Euroopa riigi konteksti.

Riigikassa jaotamine, valitsuse fopaad, soorollid, need ei näi eriti palju erinevat ei Venemaal ega Eestis, kaasa arvatud tõik, et vene vägilane isegi tsaari käitumist kritiseerides ikkagi hoolitseb sellesama tsaari status quo säilitamise eest ega kavatsegi riigikorda otseselt kõigutada. Kõrvuti juba mainitud sarkasmiga leidub ka muhedat huumorit ja humanistlikku (et mitte öelda tolerantset) moraali, lood on loomulikult õnneliku lõpuga ja piisaval hulgal pisikeste vimkadega. Sobib nii lastele, noortele, kui ka täiskasvanutele.

Filmid on kaunilt joonistatud, paksult värvi, nagu Vene muinasjuttudele kohane, ilma, et see muutuks liiga läilaks või kriiskavaks". Nende graafika ei tee arvutisajandi odavatele tootmisviisidele liigseid järeleandmisi, DVD-de kaanekujundus näeb oluliselt kehvem ja toorem välja, kui nende multikate tegelik pilt.

Ainukeseks puuduseks nende muidu ilusate ja toredate filmide juures on maaletooja soov kokku hoida eestikeelse heli pealt. Üheainsa näitleja pool peale loetud eestikeelne tekst tekitab üsna ruttu tahtmise film originaalkeelele ümber lülitada - mis aga muudaks selle pisemale vaatajale raskesti haaratavaks.

Kui ühes loos on olemas nii maius kui muusika (nagu ütles rebane, kui ta torupilli järas), siis võiks see olla veidi söödavamas pakendis. Samas on mõistetav, et kuna Eesti vaatajate poolt erilist müügitulu ei loodeta, siis ei taheta nende peale ka helindamise raha raisata.

Seni olen mina vene vägilaste tegemistest kaubandusketist (suurte universaalkaupluste filmiosakondadest ja video-muusika kauplustest) leidnud järgmised lood:

"Aljoša Popovits ja lohe Tugarin"
"Ilja Muromets ja Röövel Ööbik"
"Kolm vägilast ja Šamahani keisrinna"

Lisaks on samadelt loojatelt väljas ka uus film "Ivan tsareevitš ja hall hunt", sedakorda juba lausa kinolinal Cinnamonis.

Täitsa lõbus on folkloorsete kangelaste tegemisi sellisel kujul multikates näha. Tekib tõsine soov, et keegi Eesti muinaskangelased samamoodi multifilmidesse pandaks, unustamata sealjuures sotsiaalkriitikat ja eneseirooniat.