Kõigepealt tundub üldse mõistmatu, miks peaks tulemuste alusel järjestamine olema ebaeetiline - ei riivata otseselt üksikisiku õigusi, sest kuskil pole välja toodud, et "näe, see Jaan sai ainult 40 punkti kirjandi eest". Tulemused peegeldavad koolis toimuva õppetöö taset ja selliselt peaks reastamine motiveerima tagumistel kohtadel asuvaid õppeasutusi tegema pingutusi tulemuste parandamiseks. Oluline on ju siinkohal ainult õpilasele antava hariduse kvaliteet, tema ette valmistamine kõrgkoolis õpingute jätkamiseks või eriala õppimiseks mujal - kooli prestiiž pole prioriteet number üks. Reastamine ja selles järjestuses madala positsiooni saamine võib haavata vaid fiktiivset "kooli au". Pealegi, tipus asuvad koolid on auga oma koha välja teeninud.

Lapsevanemad, kes näevad kurja vaeva oma võsukeste tipp-koolidesse paigutamisega, on nähtus omaette. See ületab kohati igasuguse mõistlikkuse piiri, kuid mis selle teadmisega peale hakata? Ühelt poolt ei muuda edetabelite ärakaotamine vanemate tegevust laste tuleviku garanteerimiseks ning teisalt ei paranda "võrdsem ja varjatum" tegelikult eksamitulemusi.

Eksamitulemuste järgi reastamine on täpselt piiri peal, kui võtta arvessse kooli juhtkondade jaoks vajalik motivatsioon ning samas õiglane kohtlemine. Hea õpilane halvas koolis teab, milleks ta võimeline on ning koole on võimalik vajadusel vahetada.

Igal õpilasel on õigus heale ja kvaliteetsele üldharidusele. Tõsiasi, et koolide tase on seinast seina, ei oleks siin väikeses Eestis saladus ka juhul, kui vastavaid tabeleid ei avaldataks. Pigem saab gümnaasiumis õppimist jätkata sooviv noor inimene infot selle kohta, kuhu pürgida matemaatikat õppima, kuhu bioloogiat või võõrkeeli. Ja see on vaid positiivne info, mida omada.