Lugeja klienditeenindaja palkadest: ettevõtja sendibsinisit ei aja, aga töötajad saavad endiselt 400-500 eurot kuus
See on tegelikult õige, et raha pole klienditeendiaja peamine motivaator. Selle juures aga unustatakse ära, et jutt käib inimväärsetest palkadest. Kui kassapidaja palk oleks tänase elukalliduse juures täistööajaga 1200 eurot netos, siis ilmselt võiks tõesti määravaks osutuda spordiklubi sooduspääse või mingid muud hüved ja konkurendi pakutav 50 lisaeurot ei sunniks töökohta vahetama. Sama ju tippjuhtidega - ainult rahaga neid ju ei meelita, seal küsitakse juba osalusi, positsioone...
Aga me ju räägime netopalkadest 500 euro ümber. Küsimus on tegelikult ellujäämises ja mingit sorti virelemises - söögi ja peavarju eest töötamine sisuliselt. See võiks küll olla ajalukku vajunud - palgast peab muretult elama saadud ja pisut kõrvalegi pandud.
Mõni kuu tagasi oli Ekspressis intervjuu "ettevõtjaga", kes ülbelt teatas, et tema mingit sendibisnist ei viitsi ajada ja katkestas hankelepingu. Küll aga pole probleem oma töötajatele 400-500 euroseid netopalku maksta.
Ega see olukord enne ei parane, kui võetaks vastu radikaalne miinimumpalga tõus. Ja tänase elukalliduse juures on 1000 eurot netos pigem juba vähevõitu. Automaatselt kaoks arutu kaubanduspindade ehitus, inimesed muutuks palju rahulikumaks jne. Skandinaavia palkadeni ju ikka veel ei küündi - seejuures ongi huvitav, et Skandinaavia tasemel hindu jaksame maksta elektri, soojuse, vee ja kütuse eest, kuid palka jaksame maksta mingi Bulgaaria tasemel.
Siinkohal pole ka "kõrged" tööjõumaksud eriline faktor, sest mingeid muid makse ju pole - ei automaksu, õiget kinnisvaramaksu, ettevõtte tulumaksu, kapitalimakse.
Prisma on selles kontekstis negatiivselt üllatav - nad on ennast ju pidevalt kommunikeerinud, kui kõrgema palga maksjat võrreldes teiste kettidega. Ehkki Kristiine Prismas on järjekorrad olnud vist aegade algusest õudsed.
