LUGEJA KIRI | Kui janu sunnib eestlase iga kuu autopagasniku täis alkoholi ära jooma, siis pole ime, et pagulastoetus ta kadedaks teeb. Ta vajabki rohkem abi kui pagulane
Loosungid „Maksud sõidavad“, „Poliitikutele miinimumpalk“, „Siin ei ole Aafrika“, on ära tüüdanud.
Mul on hea meel olla eestlane. Mitte sellepärast, et riik ja rahvas mind uhkeks teeks, vaid sellepärast, et see on mu kodu, kus ma olen kasvanud, töötanud ja elanud. Kui palju tahes muu maailm ka ahvatlusi ei pakuks, Eestimaa on ja jääb mu koduks. Aga eestlaste pidev vingumine ajab mind kurjaks.
Kui me tahame, et meie praegustest poliitikutest veel rumalamad inimesed riiki juhiks, siis miinimumpalk riigijuhtidele on suurepärane mõte. Kaotame ära rahalise motivatsiooni ligi tõmmata hariduse ja töökogemusega inimesi. Lammutame Toompea ja saadame nad Balti jaama turulettide kõrvale kontoritööd tegema. Nii saame me palju parema pildi meie riigist. Olgugi, et need n.ö juhid on teinud lugematult palju halbasid otsuseid, ei muuda see asjaolu, et eestlane ise on valimistel nendele samadele inimestele hääle andnud. Kui me tahame, et midagi muutuks, tuleb ise muutusi sisse viia.
Siin ei ole Aafrika? Ausalt? Kas me tõesti hädaldame selle üle, et pagulased toetusi saavad? Kui isegi harimatu sõjapõgenik suudab toetusi saada, siis mis valemiga eestlane halvem on? Kui me ei suuda endale isegi pagulastega võrdseid õigusi välja nõuda, siis mis põllumajandus toetustest me veel räägime? Kui olukord on tõesti nii halb, et ilma toetusteta toime ei tule, siis ära ole nii tagasihoidlik ja tee häält. Nõua välja riigilt see tugi, kui sa tunned, et oled selle välja teeninud. Kui sa tunned, et oled riigi jaoks piisavalt teinud ja andnud, siis tegutse. Ära hädalda, et harimata sõjapõgenik toetust saab. Võta talt õppust, ning anna endale mõista, et kui tema sai, saad sina ka. Tõesta, et oled toetuse vääriline ja leia viis see toetus saada.
Maksude koha pealt ei olegi muud öelda, kui et joo enda võime kohaselt. Kui janu on nii suur, et iga kuu tuleb autopagasniku täis alkoholi kõrist alla neelata, siis ma isegi ei imesta, et pagulastoetus su kadedaks teeb. Sa vajadki rohkem abi kui pagulane. Ma ei kiida mitte kuidagi heaks seda maksupoliitikaga kokku keeratud käkki, aga ma ei näe, et miskit oluliselt muutuks. Kreeklased olid tänavatel, et nõuda 14ndat kuupalka, hetkel, mil riik oli täiesti võlgades. Eestlase „mäss“ ja meeleavaldus oli vaid propaganda, sisuga, et kui me kõik koos vabariigi aastapäeval Lätist alkoholi toome, siis näitame kõigile, et see on normaalne tegevus.
Eestlasele jääb kuidagi arusaamatuks, et riik, see oleme meie, see on rahvas. Mitte majandus-, tervisehoiu- või peaminister. Kui rahvas on rahutu, kui rahvale midagi ei meeldi, siis tuleb selgeks teha neile, keda me juhtideks valinud oleme, et uued otsused tuleb vastu võtta. Rahvapoolsed ettepanekud tuleb riigile peale suruda, mitte tööl olles lõunapausi ajal töökaaslasele viriseda, et raske on. Meie riik on väidetavalt majandusnäitajate poolest alati eeskujulik võrreldes teiste Euroopa liidu liikmetega. Järeldus? Riigil raha on, küsimus on ainult selles, kas meie rahvas julgeb öelda ja nõuda, kuidas sellega ümber käia või jätkame me hädaldamisega, mis miskit ei muuda?
